Nagu keegi mulle juba väga peenekoeliselt eelmise postituse all vihjas (või no tegelikult suht tuugalt välja ütles), et tegelikult juba ammu kedagi ei huvita mida mina isikuliselt teen, vaid nad käivad siin rohkem lugemas, kas Marta on juba eeluurimisse sattunud või miskit. Täna pean siiski kahjuks pettumuse valmistama. Nimelt on lapsed eile õhtust tänaseni Kardo juures ja mul pole õrna aimugi, mis sigadusi nad seal korda saatnud on, et neid teile jagada.
Seega peate leppima ainult sellega, kuidas ma olen umbes kolmandat päeva vahepeal minipaanikahoogusid saanud, sest mul tuleb lambist meelde, et mul on täna hambaarsti juurde aeg pandud. Jah, Gaili ON ja jääb maailma parimaks hambaarstiks, ainult et see ei ole kõikide nende aastate jooksul kahjuks välja juurinud minust seda puhast kabuhirmu ja õudu, mis mind alati enne arstile minekut tabab.
Miks? MA EI TEA! Seda enam, et ma isiklikult arvan, et mul auke vast nagunii ei ole (selle eelis, kui enamik hambaid on üle kroonitud ja värki), küll aga on tal kena plaan hambakivi maha kraapima hakata ja kuna ma olen seda juba korduvalt üle elanud, siis ma lihtsalt… ei sooviks enam, kui võimalik oleks. Mul on seal istudes alati reaalselt tunne, et ta kogemata mu kõik hambad oma kraabitsaga välja kisub.
Muidugi selles suhtes on fine, et kui üldse kuskil mul need hambad välja pudenema peaksid (ja te ilmselt teate, et see on aastaid mu suurim hirm olnud), on selleks parim koht just hambaarstikabinet, aga ikkagi see mõte tundub nii õudne. Võiks eeldada, et 33-aastane naisterahvas ei ole hambaarsti koha pealt nii eit, aga kahjuks seda ma olen.
Mul oli tegelikult aeg kella kolmeks pandud, aga ta eile küsis mu käest, et kas ma saaksin ehk hoopis kell üks tulla. Mis ühest küljest on hea, sest siis ma saan kella kolmeks juba ammu kodus olla ja mõelda, et jumal tänatud, et see õudus läbi on! Samas kaotan ma nüüd kaks väärtusliku tundi, mil ma oleks saanud hirmust halvatuna kodus istuda ja mõelda, et ma kohe-varsti hambaarstile minema pean.
Ja saate aru! Täna hommikul ma ärkasin üles, päike paistis magamistuppa sisse, elu tundus kaunis ja värki. Kuni peika küsib: “Mis plaanid sul siis täna on? Aa jaa, sa lähed hambaarsti juurde.”
![](https://media.giphy.com/media/5xtDarHn0Wg9xtk4xdm/giphy.gif)
Nagu, KAS ON VAJA inimesele sellist asja meelde tuletada?! RED FLAG! Samahästi oleks ta võinud mulle öelda, et ahjaa, täna on see päev, kus su põlved kurikaga sodiks pekstakse, või su vanaema üles kaevatakse ja sulle voodisse transporditakse. Miks on vaja selliseid õuduseid meenutada inimesele, kes ilmselgelt oli sekundiks suutnud sellise kohutava osa oma päevast unustada ja elu nautida? MIKS?!
Et siis jah, nüüd ma siin istun kurvalt oma elutoa diivanil. Kell on alles kümme läbi, aga ma tean, et ma ei saa mitte midagi teha, sest ma olen hirmust halvatud ja niimoodi istun ma siin täpselt kella poole üheni, kuni vabisedes autosse istun ja hambaarsti juurde sõidan. Huvitav, kui ma ennast enne silmini täis jooksin, kas siis oleks kergem hambaarsti juures olla? Ma ei ole kunagi katsetanud, aga asking for a friend.
14 kommentaari
Hello Draama Queen!
Kas sa ei suudaks oma uue armastuse nimel jätta tegemata need märkused – Nagu, KAS ON VAJA inimesele sellist asja meelde tuletada?! RED FLAG! Miks on vaja selliseid õuduseid meenutada inimesele, kes ilmselgelt oli sekundiks suutnud sellise kohutava osa oma päevast unustada ja elu nautida? MIKS?!
Lõpuks väsib igaüks ära, sellest, et iga mõtte pojake tuleb enne läbi seedida, et äkki on seal miski RED FLAG sõnum või jumal teab mis temakesele sobimtut mõte, ISEGI SIIS kui pool Eestit teab ja sa ise ka, et KÕIGE SUUREM UNUSTAJA on kes???!!! Okei enamasti sa pareerid öeldut- see oli NALI, ent kui piisavalt tihti teha selliseid ennast esile tõstvaid nalju , siis varsti ei ole enam humoorikas. Ikka teile mõlemale parimat soovides.
Mul on implantaatide all põletik,mis talvel avastati. Üritavad seda just tiheda hambakivi eemaldusega peatuma saada, see aasta 2x tehtud, 2x veel ees 🙉😁
Pluss ma kardan nõelu ja tuimestuse tegemist ning enamasti lasen ilma selleta puhastada. Teiste pereliikmete ees mängin alati maru vaprat, muidu ei lähegi enam nad äkki ise hambaarstile.
Ma armastan hambaarsti juures käimist see on nii rahustav 😅😂
Äla kalda,ma ka kunagi kaldsin liiga palju ja nüüd on nii…
mul vanaema enne surma ka kartis hambaarsti…
No tõmba palderjani tablakaid sisse rahustuseks äkki või siis äkki teeb narkoosi all seda kivi puhastust 😂😂
Ma ise olen kõvasti retsi saanud nii breketite kui tarkusehamba opiga, siis nüüd need tava käigud on nii softid mu jaoks😀
Jaa täispeaga on kindlasti lihtsam 😀
huvitav, mis Gaili sellest arvaks 😀
Ma iga kord Gaili (jah, sellesama Gaili – aitäh soovituse eest!) juurde minnes sisendan endale, et enne kui ma arugi saan, on kõik möödas ja astun juba ta kabinetist välja. Ja järgmine hetk juba nii ongi 🙂 Pea vastu! Enne kui arugi saad, oled juba kodus tagasi!
Nii läks kah jah 😀
Käisin ka just hambakivi eemaldusel. Kohutav kogemus, palusin tuimestust teha, aga sellest hoolimata oli see kohutav 😅 Pluss pärast terve suu valutas ja ma olin veel super uimane sellest tuimestusest ja rallisin nii mööda Tallinna kesklinna liiklust.
Oi ma kavatsen kindlasti suutäie tuimestust küsida 😀
Täiesti teemaväline, aga ma lugesin minipaanikahoogude asemel minipannkookidehood, sest ma olen ainult pannkookidest mõelnud ja see oli mu viimane lüke, mida ma vajasin ning nüüd ma hakkangi kohe pannkooke sööma .. thank you!!!!
samas minipannkookidehood on palju nunnumad 😀