Mulle meenus täna lasteiast koju sõites lampi üks teema, millest ma juba kuu aega tagasi blogida tahtsin ja loomulikult unustasin. Unustamine pole muidugi midagi erilist, sest ma unustan absoluutselt kõik asjad ära. Mõnikord hämmastaval kombel isegi selle, kes ma ise olen.
4 kommentaari
Mu next level people pleaseri näide: olin hambaarstile esimesel külastusel MAININUD, et eelarve on kitsas ja planeerin oma visiite vastavalt. Aasta hiljem, kui olime jõudnud eeltöödega lõpuni ja tuli teha suurem väljaminek, siis tal oli see meeles ja pakkus, et teeb töö ära, aga võin maksta osade kaupa, nii nagu saan.
Ja kuigi mul oli selleks hetkeks vajalik raha olemas ja olin valmis selle kas või ette ära maksma, olin tema pakkumisest nii liigutatud, et tahtsin lasta tal end hästi tunda. Nii et tänasin südamlikult ja maksin nädalaste vahedega kolmes osas.
hahhaha, sa ajasid mind praegu nii naerma 😀
Nii tore, et uus peika on silmapiiril 🤩 ise olen 10 aastat suhtes olnud ja elan täiega kaasa sõbrannadele kui nad uue kutiga timmivad, nii põnev ju 😁
Mul see sama people pleaseri sündroom ja ilmselt seetõttu, et olen elanud suure osa oma elust (eelkõige lapsepõlves) soojuse ja armastuse defitsiidis – ilmselt alateadlikult üritan olla inimestele meele järele, et nad mind natukenegi armastaks.