Ma olen aru saanud, et paljudel inimestel on probleem “lihtsalt olemisega”. Kui palju ma olen kuulnud seda juttu, et issand jumal, ma ei suuda lihtsalt kodus istuda, tahan midagigi teha. Isiklikult ei ole sellest kunagi aru saanud, sest lihtsalt OLEMINE on kõige parem!
14 kommentaari
No jaa, ma pea-aegu pinskar ja neid kommentaare tuleb väga erinevates olukordades ja ega inimene ei anna endale pahatihti aru miks ta nii reageerib, ega vaevu mõtlema kui tobe see on. Mul hoopis see näide ma käin talviti soojal maal pikalt PUHKAMAS, nii 4-6 kuud ja iga jummala kord tuleb keegi ja küsib nii – mis sa seal niikaua teed, kas sul igav ei hakka. Seda sama räägivad ka teised talvitujad ja väga kummaline on see Eesti inimene , kui nii küsib, Uskumatu aga neid ütlejaid on palju. See toon millega küsitakse on selline kergelt etteheitev ja nagu mahategev. No negatiivse hoiakuga justkui ma teeks miskit lubamatut, ebasündsat või taunitavat. Alul püüdsin ikka seletada, kui huvitav ja sisutihe ja tore elu see on, aga need ütleja ilmed ja silmad on nii MILJONI aasta kaugusel tahtmisest veidigi mõelda, et igalpool on samasugune elu ja toimetamine . Nüüd ajab juba järjekordene taoline lause naerma ja ma küsingi, aga mis sa ise teed, kui Eestis oled. Tõenäoliselt koristad kodu, pesed pesu , kastad lilli , käid poes, vahel väljas, teed igapäev süüa ja oled sõprade sünnipäeval, kood ja tikid, loed raamatut, käid vahel ka juuksuris, teatris, kontserdil, matkad või mis iganes muud veel. Eks ma teen neid samu asju ja mulle tundub, et sedasi küsida on p ä ä ä ä r i s veider. Kas mujal elades elu siis tardub ? No aga kas igav ei hakka, küsitakse kkagi vastu. AGA KAS SUL ON kodus igav või, küsin jälle mina omakorda. Minul on koguaeg huvitav, olen ma siin või seal. aga kas sa tööle pole mõelnud minna. No ma käin suvel eestis tööl ja talvel puhkan. Jaa sa tunned iga keha rakuga et nii teise arvates ei tohiks olla. Isegi need kes juba ON pinsinil räägivad sama kogemust. Muidu tore inimene, aga siis muutub mingiks sõrme viibutajaks, ise ka ei tea miks. Mis me siis veel kodus “vedelevatest” emadest räägime…. Kurb on aga see, et need põrkajad on enamasti ka ise emad. Siin ei jää muud üle, kui kogu see kiun kadeduseks nimetada või arguseks. et ei julenud ise sellist valikut teha. Tean-tean paljudel ei olegi võimalust seda valiku teha, aga see ei kohusta kedagi teist maha tegema.
Mul on praegune mees see tüüp, kes ei suuda niisama istuda ega niisama olla. Ma vahepeal uurin teda nagu tulnukat, sest kuidas see võimalik on, et inimene üldse ei moluta, iiales? Ise olen võimeline mõnikord niisama istuma ja tühjusesse vahtima, nii et mees tuleb küsima, mis mul VIGA on. Kas mul on halb? Ei ole! Need on parimad hetked. Linnuke laulab õues, tuuleke kohiseb, kärbseke põriseb seinal, mina lihtsalt hingan… Ma siis ütlen et ma mediteerin, ehkki ma ei teagi, kuidas mediteerimine käib, aga noh, vähemalt mingi tegevus.
Muidu käin tööl ja kodus toimetan ka, aga sellised hetked on mul.
Appi kui hea post. Pole vist ühegi postiga nii nõus olnud kui sellega. Tunnen ise täpselt sama. Ma ei saa üldse aru mis krdi saavutamise ideaali paljud taga ajavad.
Just täpselt, ole lihtsalt sina, see on ju piisav. Mida krdit sa pead siis niiväga siin elus “saavutama”, kellel seda pärast vaja läheb? Mida sa sellega tegelikult maailma annad – kasvatad seda väärastunud ühiskonda ainult sügavamaks.
Lihtsalt OLE ja sa teedki oma parima. Ole lihtsalt õnnelik ja maailm ongi juba parem paik, teiste jaoks ka.
Eks see on see ühiskonna surve – olla väga edukas ja tuntud ja ma ei tea mida kõike veel 😀
Mina ka 😀 ma ei ütle, et ma kunagi midagi teha ei taha – mulle meeldib käia kinos, spas, reisimas, mingi äge üritus aeg ajalt ette võtta, mõnikord satun külla jne aga kõik see ka väsitab. Seega ma ei jaksas terve nädalavahetus asju teha ja siis jõuda ka kõike muud mida vaja on teha. Olen ka hetkel kohe aastase lapsega kodune ja naudin seda täiega. Aega pole kunagi üle ja igav ka mitte. St mingeid väga põnevaid päevi meil küll ei ole aga ma ei viitsiksgi ringi joost koguaeg igal pool. Laps on ka emmekas suht niiet väga pole ka kellegi muuga jäänud kui issi seega kui mul vaja teha asju (rahus ilma beebita) siis ongi selleks tööpäevadel õhuti paar tundi ja võibolla nädalavahetusel. Võibolla kuna mees vastupidi ei suuda kodus istuda päevagi – kui ilm soosib läheb kalale, siis on vaja kellegagi kokku saada, autot putitada, maale appi minna, kaitseliidu õppustel käia, airsoft mänge mängida, sõprade sünnal käia jne. Ma ikka vahel pean vinguma, et katsu üks nv kodus perega ka veeta, et koos siis vahel midagi nö põnevamat teha. Niiet ega seda aega ülearu palju, et igav oleks, ei olegi. Enamus päeva ju tegelen lapsega (söömised, jalutuskäik, mängimine, magamime – magab ainult kaisus seega see ka mul külitamise aeg ainult) ja siis üritan sealt kõrvalt leida aega, et hoida kodu korras, süüa ise täisväärtuslikult, teha trenni ja hoolitseda enese eest.
Aga jah – kui poleks vajadust midagi teha siis ma ilmselt ei teeksgi midagi ja võiks mõne aja pärast kandideerida my 600lb life saatesse 🤣
See postitus on mulle! Aitäh sulle selle eest, totaka naeratuse võttis näkku, et jah, ma ole ka okei!
Minu trauma on pärit minu eksilt, kellega 13 aastat koos olin. Tema mökkis pidevalt seda “nõud on kapi peal, mida sa siin siis teinud oled selle aja joksul?” ja “miks pesukorv tühi pole, mida sa teed siis päevad läbi?” Kuigi käisin täiskohaga tôöl ja kasvatasin pmt üksi last. Siiani leian ennast diivanilt püsti kargamas kui välisuks käib, et teha nägu et ma ausalt pole niisama vaid teen midagi… ja siis tuleb hinge rahu, et chill sa ei pea enam seda tegema, on okei olla niisama.
issand, vaene tibulinnukene! ma laman täna sinu eest kah! 😀
Ausalt, aitäh sulle selle postituse eest. Täpselt minu mõtted! Ja üleüldse, kuigi me elame väga erinevaid elusid, tunnen ennast nii tihti sinus ära. Ja nii lahe on lugeda ja näha, et ma polegi ainus ‘ebanormaalne’ :))).
Kui mul oleks võimalus lihtsalt olla, oleks see mu unistuste täitumine 😅 Tööl käin ainult sellepärast, et ilma rahata pole tore elada, mingit karjäärimutti ei saa minust kunagi.
Lõik” Mõistmatuks jääb mulle ka see, kui inimesed on beebidega emapuhkusel ja kurdavad, et kodus on jube igav. Mis mõttes igav?! Tahad lesid divanil, tahad koristad kappe, tahad teed süüa, tahad sügad perset.” Oleks see nii kerge (saab 5kuud) ja ei lepi kellegiga peale minu ,ei saa isegi pesus käia mõnulemas kui ööunes pole , võimatu ka näiteks praadida kartuleid kui ärkvel on 🙂 ja eks siis tahavad ka teised lapsed tähelepanu kui pisike tudub ja enda aja saab lõpuks siis kui kõik magavad aga siis ka lõpuks mega väss olla 🙂
Eks jah lapsed erinevad, minu omad kõik aint vedelesid ja magasid beebina 😄
Ma olen seda meelt, et kõik on õpetamise võlu. Kui algusest peale panedki kandekotti voi omatuppa voodisse magama ja oled järjepidev siis nii ongi. Samas ise lasin meelega teisel lapsel süles magada ja nautisingi seda, et midagi tegema ei pea. Ehk siis kui tahad koristada siis saad seda teha, asi on vaid tahtmises 😝
Unistan iga päev sellest, et saaks lihtsalt olla! Lebamine on mu lemmik tegevus! Samuti mulle meeldib hea toit, uued maitsed ja meeldiv mull või vein. Mõtlen iga päev, kuidas saaks küll ilma tööle minemata nõnda mõnusalt elada, et ise ka naudiks ja armastaks oma elu. Praegu veel 33 aasta jooksul pole välja mõelnud 😔 Kurvaks teeb.
Kahjuks päris õpetatav ei ole, mu enda lapsed on küll kuldmagajad olnud, aga sõbrannal oli reaalselt üks laps hea unega ja teine oli nõus ainult süles olema ning iga koolitamiskatse peale lihtsalt röökis ennast hingetuks.