PLUSSID
- Ma saan kodus olla! Eriti loogiline punkt, eks. Ma ei tea miks, aga mul on nii, et kodus hommikumantlis vedeledes ja diivanil külitades saan ma teinekord rohkem tehtud, kui kontoris sirge seljaga klaviatuuril tippides.
- Ma saan kauem magada! Kui ma muidu lähen näiteks 10ks kontorisse ja alustan tööga, siis pean ma ärkama umbes kell 8. Kui ma teen kodukontorit, saan ma ärgata 9.59, loivata allakorrusele, panna kohvi valmis ja alustada kümnest tööga.
- Ma säästan aega bussis loksumise arvelt.
- Kui tahan korraks töö tegemisest puhkust, saan lihtsalt Mari sülle haarata, korra aeda istuma minna, mureleid süüa ja võileiba meistedada. Kontoris ma…lõpetan lihtsalt töö tegemise ja lobisen kolleegidega või scrollin Facebookis nagu tross.
- Ma ei pea lõunat ostma, vaid saan kodus midagi külmikust süüa. Muidugi saaks ma ka tegelikult kontorisse kodust süüa kaasa võtta, aga enamasti ma lihtsalt unustan seda teha, või on Kardo kõik jäänused juba endaga ise kaasa tassinud.
- Kui on kiired ajad, siis on teoorias ju hea variant, et teed loo valmis, koristad köögi ära, siis teed paar kõnet, ise samal ajal mänguasju kokku tassides, siis kirjutad jälle ühe loo valmis ja lepid kokku ühe kohtumise, siis lükkad õhtusöögi ahju. Juhul, kui sa oled superinimene, siis tõepoolest mõnus, eksole.
- Kui ma ei pea kodust välja minema, siis ma ei pea ennast sättima! Te ei kujuta ette, milline ma praegu välja näen…I make blind kids cry. Rekkalesbar in action.
- Saan Mariga rohkem aega veeta!
- Saan õues tööd teha! Mu wifi ukatub täpselt terrassipiirini, seega ma saan rahumeeli õues vedeleda ja muudkui lugu kokku toksida, ise samal ajal päevitades. Kuigi arvutiga on päikese käes kehva, siis telefoniintekat on nii väga hea teha.
- Paindlik töövõimalus on emadele hirmus hea. Kui keegi jääb nohuseks, ei pea kohe haiguslehte võtma. Saab kenasti kodus siiski tööd teha,
MIINUSED
- See, et ma idee poolest saan kodutöid mõnikord teha, ei tähenda, et ma seda ALATI teha saaksin. Näiteks täna kirjutas Kardo mulle, et ma oleks hea ja ülakorruse korda teeks, kuigi mul ei ole selleks lihtsalt aega! See on selline seapesa, et selle jaoks läheks mul vähemalt kaks-kolm tundi aega, aga mul on vaja ju tööd teha! See ongi see, et kuna ma olen kodus, siis ma peaks ju saama neid asju teha. Khm…
- Kodune melu võib häirida. Jah, tore on, kui ma saan tööajal Marikest vaadata, aga paratamatult ei saa tema aru, et ma pean tööd tegema ja nõnda toob ta mulle muudkui oma laulvat ahvi, et ma seda tööle paneks, siis tahab õue minna, siis tahab tuppa saada, siis tahab, et ma temaga liivakastis istuksin, siis tahab putru saada. See ei ole võimatu, aga see on raske. Näiteks hakkas Mari ühe telefoniinteka ajal mulle kõrva röökima, sest tahtis parasjagu telefoni enda kätte saada. Õnneks rääkisin telefonis just naisega, kes ise ka ema, nii et ta teadis, mida ma tunda võisin ja ei olnudki pahane.
- Ma jään kontorigossipist ilma!
- Endal hakkab ka juba rõve mitmendat päeva rekkalesbar välja näha.
- Ma näksin kogu aeg, sest mul on pidevalt midagi varnast võtta. Varsti kaalun 103 kilo.
- Töö aeg ja kodu aeg lähevad sassi. Ahjaa, ma pidin kell 7 kellelegi tagasi helistama. Keegi saadab vastused kell 1o õhtul? Pole hullu, hakkan toimetama!
- Kogu aeg on näha kui segamini mu kodu on, aga koristada ei ole aega. Seega iga kord kui nina arvutist tõstan, siis vaatan, et pühaissandjeesus!
- Jään ilma kontorisünnade kookidest (mis omakorda mõjub hästi taljele)
Aga okei, mis ma siin ikka halan, teen parem tööd edasi! Kallid lugejad, kas teie saate vajadusel kodukontorit teha ja need kes ei saa, kas tahaksite?
27 kommentaari
Minu meelest kaunis juuksevärv ja soeng (ehk siis mätšiv peavõru).
7 aastat töötasin kodukontoris
+ sain näha lapse kasvamist, ei kulutanud lõunasöögile, kosmeetikale, kontoririietele
– imuunsüsteem läks “rikki” , põdesin läbi kõik viirused mis lasteaiast koju toodi, perearst ütles, et näen välja nagu
vanainimene, kes pole enam kollektiiviga harjunud
-lähedased olid harjunud , et ma tööajast suudan pesu pesta, maja koristada, süüa teha, taksojuht olla poes käia jne.
Mulle väga meeldib kodus olla aga äärmiselt vabastav tunne on, kui oled lihtsalt kodus, mitte kogu aeg tööl. Nüüd lõpetan
tööpäeva, istun autosse ja ei mõtle enam tööle enne, kui uuesti siia tagasi tulen.
Igal tööl on oma miinused ja plussid. Esimesed aastad kodukontoris ma hõiskasin rõõmust ja nägin ainult plusse.
Mul on selline töö, mille puhul pole
kontoris kohalolek tingimata vajalik,
seega saan laste haigustega kodus
tööd teha ning nüüd suvel ka, kui oma
kolleegi pean asendama. Olen tänulik
oma tööandjale, kes sellist
paindlikkust võimaldab, mitte kõik
pole sellised ning peavad kontoris
istutud tunde tegelikult tehtud tööst
tähtsamaks.
Mulle meeldib kodus töötamise ajal
samuti see, et ma hoian palju aega
kokku – ei pea tööle sõitma ja
tagasi, seega saan kauem magada. Kui
on vaiksem päev, saab kodus ka midagi
ära teha. Ja noh, siis ei pea iga
tõvega haiguslehte võtma.
Miinused – kiirel päeval jääb lõuna
ära (kui lapsed on kodus, siis
tekitab neile lõunasöögi valmistamine
lisapinget ja närvilisust); kui on
palju tööd, siis sageli teen tööd
kauem kui kontoris seda teeksin; kui
olen tööga väga hõivatud või
keskendunud ja lapsed midagi paluvad,
siis võin tahtmatult nende peale
ärrituda. Kontoris töökaaslased ei
tule multikat nõudma või miks, mis,
kus küsimusi küsima 🙂
Plusse ja miinuseid vaagides on mul
hea meel, et mul on võimalik töötada
nii kontoris kui kodus – kontoris
töötamine suurendab
ühtekuuluvustunnet oma kolleegidega
ning hoiab töö ja eraelu rohkem
lahus; kodus töötades saab lastele
vahel lasteaiast puhkust anda ning ei
pea nende nohuga haiguslehte võtma.
Samuti jääb rohkem aega kodusteks
toimetusteks, kui tööl on tavapärane
koormus ja saad kella viiest juba
koduste asjadega tegelema hakata,
mitte ei passi liiklusummikus 🙂
Ühesõnaga, kodus töötades tuleb olla
tugev ja oma töökoormusel silma peal
hoida – muidu võib töönarkomaaniks
muutuda.
Juhin tähelepanu, et “minust” rubriigis on veel perekonna nimeks Kaasik 🙂
miks sa lubasid ei tee või autot ei osta?
Olen töödanud nii kodust kui kontorist ja praegu iseenesest on selline koht, kus ülemus ütleb, et teda ei huvita, kust tehtud
peaasi, et tehtud. on…
Kodust töötasin kooli kõrvalt andmesisestaja/-töötlejana. Hea kodust töötamise variant, sest töö toimus tükitööna. Teed sada
ühikut, puhkad, teed kakssada, puhkad. Niipalju kui järjest ette võtsid, niipalju tegid. Ja suht mehaaniline töö ka, ei ole seda, et
pead tund aega asja süübima ja siis hakkab jooksma alles.
Praegune kontoritöö on… erialane ja nõuab mõtlemist. On ka mehaanilist osa, kus valmistad ette asju, mida analüüsida. Seda
saan vabalt kodus teha. Aga analüüsi kirjutada….. Siis on vaikus rahu ja kontor parem. Eriti varahommikune või hilisõhtune
kontor, kui kedagi silmapiiril ei ole.
Aga kuna ma alles elan sellesse erialasse sisse, siis vägapalju kodust tegemist ei kasuta. Nii hea on jooksvalt kõik küsimused ära
küsida, mitte helistada iga väikse asja pärast.
Aga seda kasutan küll, et suure une korral tunni hiljem kohale jõuan… (vastavalt saab ka teinekord kauem tehtud muidugi).
Ma vihkan kodust töötamist, kuigi see
oleks mingi 75% ulatuses võimalik.
Mulle ei meeldi kodus üldse
tööasjadest mõelda, pärast kontorist
lahkumist ma ka ei ava enam töömeili,
sest ma ei saa muidu üldse puhata ega
välja lülituda. Linnas on ikka nii,
et kui vaja kuskile minna, saan seda
kohe teha, kodust võtab linna saamine
kauem aega ja pigem eelistan asju
lahendada telefonitsi kui
näost-näkku, mis on nagu…
säästusuhtlus ja säästutöö minu jaoks.
Ja kuigi mul pole üldse selline
kontor, kus saab töökaaslastega oma
tegemiste kõrvalt vahepeal natuke
jutustada, siis tahaks ikka osa saada
teiste tegemistest ka ja on võimalik
koos lõunale minna.
Mulle meeldib, kui saan tulla koju ja
veeta siin oma vaba aega, olgugi või
süüa tehes või koristades. Samuti on
vahel mõnus minna hommikul kontorisse
ja unustada ära koduga seotud
kohustused.
Kahjuks ei saa kodunt tööd teha. Töö nõuab reaalset
kohalolekut.. aga õnneks anti täna vaba päev ja saan
suurepärast ilma nautida ning ei pea tööle isegi
mõtlema 😉
Ma vaatan, et teil on aednikku vaja 😉
mul on üks 😀
Firmal, milles töötan, pole Eestis kontorit, nii et teen oma reklaaminduse ja tõlkega seotud tööd kodus 9st 17ni. Kuna mul pole
lapsi ega teisi pereliikmeid, kes mind päevasel ajal segaks, kaaluvad minu jaoks plussid miinused üle.
PLUSSID: Säästan hommikul tohutult aega sellega, et ei pea ennast välja minemiseks “valmis panema”- teen enda välimuse küll
korda, aga ei pea sellega kiirustama. Kuna igal minutil päevast tööd pole, saan kasutada pause koristamiseks, söögi tegemiseks
(ei pea iga päev päevapraade käima söömas) ja näiteks lõunapausi ajal poes käimiseks (et saaks natuke liikuda). Kuna olen
vaikne inimene, naudin seda, et saan kontoridraamadega tegelemise asemel hoopis oma lemmikmuusikat kuulata või taustaks
mõnda filmi vaadata. Paratamatult ei satu ühte kontorisse töötama ainult inimesed, kes omavahel väga hästi klapivad ja
tihtipeale kuulen oma sõpradelt kurtmist mõne inimese üle, kes paneb neid töö juures peast juukseid välja katkuma (muidugi
kujundlikult) ja segab töö tegemist. Kodus ei teki sellist kontoristressi. Minul on kodus palju lihtsam keskenduda. Suvisel ajal
saan tööarvutile netipulga külge panna ja näiteks Emajõe äärde minna tööd tegema täpselt nii kauaks, kui arvuti aku vastu
peab. Samuti pole vahet mis linnas ma parajasti olen- nii saan ka nädala sees oma teises linnas elavale perele külla minna ja ka
seal päeval tööd teha. Salaja haigena tööle tulnud töökaaslased ei nakata mind, nii et olen praegu palju harvem haige, kui
vanasti. Samuti ei pea ma haiguslehte võtma, kui veidi tõbine olen- saan ka voodis teki all olles ülesannetega hakkama.
MIINUSED: Teised ei kuule minu käest mahlast töögossipit. Alguses oli kodune külmkapp üsna magus ahvatlus ja kaal tõusis
natuke, aga see oli ületatav takistus. Mõnele vanema põlvkonna inimesele on raske seletada, et ma tõesti teen arvutis tööasju,
mitte ei istu niisama netis (kuna nende jaoks arvuti = meelelahutus).
Kodus töötamine ei sobi kindlasti igaühele- eriti suhtlemisvajadusega aktiivsele inimesele. Introverdi jaoks võib see olla aga
taevane kingitus 🙂
Jeei! Introverdi unistus 😀 Kas
selline pakkumine jõudis sinuni läbi
mõne portaali või tutvuste? Kuna ma
ise elan välismaal, siis olen püüdnud
minust huvitatud Eesti firmadele
sellist varianti pakkuda, aga
enamasti ei tule välja, ikka
tahetakse füüsilist kohalolekut.
Hea vaagimise postitus 🙂 Ma väga soovin, et mul oleks tulevikus võimalus ise otsustada, kas töötan kodus võ kontoris. Mul on
praegu küll üks väike kõrvaltöö, mis teen välismaalt ja üle Interneti ning ausalt, vahel on hea minna ekstra kuhugi kohvikusse ja
“kontorit mängida”, siis suudan end kuidagi paremini asjalikuks moondada, sest kui töö valmis, siis saan ju koju minna 😀 Aga kui
mu tulevane partner näiteks kodukontori kõrvalt eeldaks, et ka söögid valmis ja maja läigib, siis see tuleks kiiremas korras selgeks
rääkida. See on ju tegelikult vaimne terror, tõmbab endal ka krampi ja takistab tööd nautimast, kui selline pinge kuklas istub 🙁
Kardo õnneks ei eelda seda, aga aeg ajalt mainib nagu miskit 😀
Minu kodu(ne) töö/kodukontor käis korraks
ära üsna äärmuses. Pidasin kodus lastehoidu.
See oli üsna ekstreemne ettevõtmine ja
nõrganärvilistele ei soovita never-ever 😀
Kui palkasin lapsehoidjad vabasid päevasid
andma siis oli ikka vahepeal tunne et
sadamiljonit asja tahab ajamist ja see vabaaeg
ja töö aeg said väga üheks.
Praegu juba tunnen sellest hullusest natuke
puudust 🙂
Alustasin ka jaanuarist kodukontori tööga. Olgugi, et
mul on töö koduski kellaajaliselt. Aga keegi ei sure, kui
ma 10 minutit last pesen või talle süüa teen. Mul on
ideaalne töö, võib öelda, et just unistuste töö
(minujaoks) Ma arvan, et kodukontoris töö peab
sobima. Inimene peab oskama ise oma aega planeerida
kodu ja töö vahel. Paljudele see lihtsalt ei sobi ja nad
põlevad läbi. Mina suutsin end pere ja töö vahel
klappima saada umbes 3-4 kuuga. Laps teab, et kui
teen natuke tööd ära siis saan temaga natuke aega
mängida. Või ümber kvartali ratta tiiru teha. Ta juba
lepib 🙂
Minu töö on küll kodus, kuid suvel umbes 2 nädalat ma
veedan kontoris. Mis on tegelikult mõnus vaheldus!
Hetkel ma päevitan ja teen tööd. Klient ei suuda
omale ettgi kujutada, mis tingimustes mina tööd teen
ja tema oma soovitud teenuse saab 😀 Väga chill,
ilusat suve. Võtke Iizilt 😉
SAAN!
Ja pean tõdema, et see on jube… Kõige jubedam ongi see, et kui teen kodus tööd, siis teistele on iseenesest mõistetav, et
järelikult elamine korras ja lõuna/õhtusöök kenasti valmis. Näiteks tuleb mees töölt lõunale ja avastab, et ma ei olegi midagi
vaaritanud (sest ma teen ju tööd!), käib krimpsus näoga ringi, pomiseb midagi ja meisterdab endale võileiva. Jah, ma olen
kodus, aga samas mind ei ole! Sama lapsega, mitu korda olen üleval korrusel kliendiga toru otsas olles mikrofoni vakka pannud
ja lapsele alla röökinud, et ma ei saa praegu, ma räägin telefoniga! 😀 Või siis tuleb mees töölt koju samal ajal kui ka minu
tööpäev läbi saab, lootes leida eest puhas elamine jnejnejne. Ah ühesõnaga see sakib sajaga! Ja ümberolevatele inimestele ON
raske selgitada, et sul pole aega koduseid toimetusi teha!
Tänu sellele tegelikult püüan võimalikult palju olla kontoris aga vahest lihtsalt ei õnnestu ja pean kodus tööd tegema. Aga pean
ka tunnistama, et kodus töötamisel ka omad plussid aga kahjuks minujaoks kaaluvad miinused üle…
Mõneti ma tunnen ise ka kogu aeg pinget, et krt võiks ju koristada, võiks seda teist ja kolmandat teha…
Jaa, mina tunnen ka täiega pinget ja tegelikult enamjaolt peangi midagi vaaritama,sest laps tahab ka ju süüa . Aga lisaks
sellele pingele tekitab pinge teadmine, et ma ei saa koristada või ei ole aega mõnipäev (oleneb tööülesandest) lõunasööki
vaaritada vms., kuna ülemus nõuab teatud tööde valmimist teatud tähtajaks. Ja veel kolmas lisapinge, et ümberolevad
inimesed (näiteks mees) võtab seda loomuliku osana, et ma ju kodus, saan teha küll või siis ootabki,et on tehtud jne. Niiet
kokku on see meeletu pinge minujaoks …
Üks küsimus?: Kuidas te üldse plogimisega
algust tegite? oleks ka huvi selle vastu aga
mitte sugugi ei saa pihta kuidagi hakatud 😉
Oi, 10 aastat tagasi 😀
Väikese lapse kõrvalt on väga raske (arvuti)tööd kodust teha. Tean omast kogemusest. 🙂 Muidugi on tore see, kui tööst on väike
paus, saab last kaisutada ja kiiruga majapidamistööd ära teha.
Seda muidugi!
See on täpselt minu masti teema:)
Töötan
reisikonsultandina/andmesisestajana
ja töötasin vahepeal pool nädalat
kodus ja pool nädalat kontoris.
Töötan ühes Eesti depressiivses
väikelinnas, vahepeal on vahetused
Tallinnas. Kuna minu töö on kõik
arvutiga ja telefoniga, pole seda
võimatu kodus teha. Kuid palju
probleeme tekitab minu jaoks kodus
töötamine küll. Nagu näiteks:
* Ämm arvab, et kui ma kodus arvutiga
töötan, ei ole see ju töö ja ma võin
teha muid asju, millal iganes tahan
(tegelikult pean olema kenasti
kättesaadav 9-18 nagu kontoris). Siis
ta eeldab, et ma ju võiks teha
lõunasöögi, koristada toad, sest tema
tütar tuleb linnast külla ja teha
veel miskit, mis ta vajalikuks peab.
Sest ta ilmselt arvab, et ma istun
niisama ja loen delfit ja facebooki
(kuigi ta ei tea, mis asjad need on).
Nüüd kui midagi vahest palub, siis
lisab :” Sul vist pole nagunii
aega..”. Ei ole jah! lisaks sellele,
et ma teen oma tööasju, teen ma neid
ka tööpäeva väliselt, et teenida
väikest lisa..Seda aga ei mõista
keegi – minu elukaaslane ka mitte.
Mismõttes ma ei saa teha kolme
söögikorda päevas, ma olen ju kodus.
Insaneee..
* Leian ise asju, mida töö kõrvalt
teha.. Tuba ongi liiga sassis, et
keskenduda ja tuleb nälg ja tahaks
just kolmekäigulist õhtusööki ja..
* Internet jamab ja ei saa end
kuidagi välja vabandada ka, kui
seetõttu töö tegemata jääb – töölt
siis öeldakse äkki :”Aga tööta siis
kontoris!”
* Väljas on ilus ilm, teised
chillivad ja grillivad ja ma istun
toas – mu internet ei ulatu majast
välja..
Ja nii edasi..
* Näksin..kõike ja kõiki, mis ette
satub.
* Tegin ka turismiblogi, mis nõuab mu
hoolt ja armastust just töövälisel
ajal..Inimesed aga ei saa aru, et ma
arvutiga midagi asjalikku teeks.
* Liiga palju inimesi ja ühtegi
vaikset nurka pole
*Kipun tööaegadest hullult üle minema
ja olen kurnatud ja väsinud
Plussid
* Säästan sõiduraha (sõidaks muidu
autoga kokku 50km)
Kontoris töötamise plussid ja miinused:
Plussid:
Lahedad töökaaslased, kellega saab
koguaeg nalja ja vajadusel abi ja nõu
küsida
Kindlad kohvipausid ja söögiajad
Lõunapausil jõuan kõik poed läbi käia
(kõik 5)
Lihtsam tööasju teha oma
kontoriarvutiga ja arveid printida jne
Miinused:
Sõidan iga päev, see on väsitav ja
kulukas
Samas loen selle ka plussiks – mulle
meeldib autoga sõita ja ma ei pea
kedagi teist selle ajal taluma peale
enda..
Kindlasti unustasin midagi aga
enamvähem kõik sai vast kirja:)
Mõistan su probleeme 😀 Selles suhtes, et kui keegi mul siin aias grillima ja tsillima hakkaks, ega ma ei saaks ka kaasa lüüa, mis siis, et nett aias olemas, aga no krt tööd vaja teha ju! Aga mul on kodus näiteks parem nett kui tööl, seal see kaob aeg-ajalt ära 😀
Mina tahaksin VÄGA kodust tööd teha! Seepärast alustasin ise ka blogimist ja siiani on ära tasunud küll, suvisel ajal saab täitsa
koduse tööga hakkama, aga kui ma elaksin üksi + peaksin maksud kõik ise maksma, siis ikka selle blogimisega veel ära ei elaks.
Aga mulle endale meeldib koduse töö juures just see, et ma olen iseenda peremees! Teen mida tahan ja millal tahan.
Tore postitus! 🙂
Jah, ma naudin ka seda, et ma soovi korral saan minna kontorisse, aga saan ka kodus olla. Vaheldus on elu alus!