TESTIN JA ARVUSTAN

igasugu erinevad testid

15. september 2015

Ühel päeval tuli ema meilt korra läbi ja uuris, et miks mul rasedustest köögilaual on. Selles suhtes, et me elame küll vabal maal ja inimesel peaks olema õigus hoida endal rasedustesti igal pool, kui ta tahab, aga sedakorda oli tegu üldse sellise asjaga, nagu borrelioositest. Kas teie olete sellest juba kuulnud? Mina enne ei olnud, aga praegu ma näen, et nii mõnigi blogija on seda juba teile tutvustanud, mis on väga hea. Nimelt september kuulutati ju borrelioositeadlikkuse kuuks.

Minule saatis selle testi samuti tervisetestid.ee ja palus, et ma ka oma lugejatele meelde tuletaksin, et borrelioos on üks salakaval haigus, mille põdemist inimene ise teadagi ei pruugi. Seetõttu müüvad nad lisaks teistele testidele ka säärast, mille abil saad ise kodustes tingimustest testida, kas sind see kole haigus kimbutab.

Kuna mul endal ei ole ma ei tea mis ajast puuki olnud ja Kardo kardab verd, siis kutsusin külla sõbra, kes ütles, et tema on isegi mõelnud sellele, et ehk tal borrelioos on. Mis siis muud, kui kohvikann tulele ja borrekatest välja kraapida. Ma muuseas tegin tookord pilte ka, aga ma ei tea kuidas, aga minu kaamerast olid nad hiljem kadunud. Igatahes on pakendis rasedustestilaadne plaadike, väike vidin, millega sõrmest verd võtta ja väga põhjalik kasutusjuhend.

Vaid paari minutiga selgus, et sõbral siiski õnneks borrelioosi ei ole. Aga kui oleks olnud? Siis oleks ta kiiresti arsti juurde kimanud!

uploads_1401108348059-Alla_0

Natukene infot ka teile borrelioosi kohta:

10 KÕIGE LEVINUMAT MÜÜTI JA KÜSIMUST BORRELIOOSI KOHTA!

1. Mu sõber põdes borrelioosi, see oli käkitegu. Puukborrelioos pole tõsine haigus?!
Borrelioosil on sada nägu. Mõnel inimesel võib see kergelt kulgeda ja hästi ravile alluda. Kuid on inimesi, kes on selle haiguse tagajärjel aastaid põdenud või koguni invaliidistunud. Mida varem borrelioosi diagnoosid ja raviga alustad, seda väiksem on tüsistuste tekkimise risk. Igal juhul kestab borrelioosiravi antibiootikumidega 2-4 nädalat.

2. Borrelioosi ei saa, kui puuk pole hammustanud!
Vale! On võimalik, et puuk on lihtsalt “jalutanud” üle naha ja jätnud mälestuseks borrelioosibakteri, mis naha alla poeb. Kui Sul on borrelioosi meenutavad sümptomid ja need ei ole gripiviirusest, võid koduse borrelioositesti teha.

3. Borrelioositesti saab ju teha ainult arsti juures!
Vale! Kuna puukborrelioos on levinud terves Euroopas, siis on teadlased välja töötanud lihtsa ja mugava testi, mida igaüks saab ise kiiresti kodus teha! Testi tegemine on jõukohane igaühele!

4. Sügisel borrelioosi ei saa, sest puugid on ohtlikud ainult mais-juunis!
Vale! Puugioht püsib kuni külmade saabumiseni. Sama kaua püsib ka risk saada puukborrelioos. Puugid on aktiivsed siis kui õhutemperatuur on üle +7 kraadi.

5. Miks ma pean end borrelioosi suhtes testima, kui ma olen puugisüsti saanud?
Sa võid olla vaktsineeritud puukentsefaliidi vastu (üks teine haigus, mida puugid kannavad), kuid borrelioosi vastu ei ole võimalik vaktsineerida! Entsefaliidivastane süst ei anna kaitset borrelioosi vastu.

6. Mul oli äsja puuk, kuid ei ole mingeid sümptomeid (klassikalist punast sõõri hammustuse ümber vm)? Miks kodus ise puugitesti teha?
Umbes 50% juhtumitest ei avaldu klassikalisi esmasümptomeid (punane sõõr, gripilaadsed tunnused). Seetõttu võib nakkus organismis üsna kaugele pääseda ja palju pahandust teha (närvisüsteemi- või, liigesekahjustused, mäluprobleemid jm). Arst.ee andmetel võib borrelioos ehk Lyme’i tõbi avalduda isegi aasta pärast puugihammustust. Seega kui oled avastanud oma nahalt puugi, tee ikka ka kodune puugitest.

7. Ma elan linnas, siin puuke ei ole, eks?
Vale! Puugi võid saada linnas elades koduaiast, pargist, tervisejooksu tehes või naabri koeralt. Puuk ei ela ainult metsas, võsaveerel või heinamaal! Puuki on saadud ka rannaliival pikutades ja sealt, kus liiguvad hiired, siilid, rebased jne.

8. Ma kasutan alati putukatõrjevahendeid. Kuidas ma siis puugi sain?
Sa oled tubli! Kuid need annavad kaitse vaid kaheks tunniks ja puugi võid ikkagi saada.

9. Kas ikka arstid usuvad kodus tehtavatesse borrelioositestidesse?
Meie borrelioositest kasutab Borrelia burgdorferi bakteri vastaste IgM-antikehade detekteerimise meetodit. See test mõõdab ainult pärast nakatumist (2-4 nädalat) tekkinud nö värskeid antikehasid. Seega pole võimalik end nö ülediagnoosida ja asjatult paanikat tekitada.

10. Kas borrelioosi läbipõdemine annab immuunsuse?
Ei anna! Võid borrelioosi korduvalt põdeda, kasvõi igal aastal. Seega hoia kodune kiirtest alati käepärast (koduapteegis).

Mina hakkasin aga hoopis surfama nende kodulehel ja avastasin igasuguseid muid teste, mida ma proovida tahaksin. Ma olen muide selline polkovniku lesk, et ma arvan kogu aeg, et mul on midagi häda. Mitte, et ma nende “hädadega” arsti juurde pöörduksin, aga enda rahustuseks võiks ju neid teste teha?

Näiteks mul on pidevalt üks nina pool kinni, aga nohu ei ole. Äkki on mul mingi allergia? Kolm ühes test täitsa olemas SIIN. Piima- ja munaallergia tuvastamise test SIIN.  Muude toiduallergiate testid SIIN. Lisaks saad sa kodus privaatselt tsekkida, et ega sul juhtumisi klamüüdiat, ovulatsiooni või last emakas kasvamas ei ole. Osadele testidele on praegu 70% soodukat ja need leiad sa näiteks SIIT lehelt.

Ma pean tunnistama, et ma isegi ei teadnud, et kodus ennast nii paljude asjade vastu testida saab. Rasedustestidest olin muidugi enne kuulnud ja ps! kes on siin beebit meisterdamas, siis just seal müüakse eriti varajasi rasedusteste (mäletan ise, et eks see põnevus on suur ju KOHE, mitte saja aasta pärast:D) Selle leiad SIIT.

Kas teie olete kodus mingisuguseid teste teinud? Kas on põhjust arvata, et borrelioos kimbutab? Kõikide kommenteerijate vahel loosin välja ühe testikese!

Loe ka neid postitusi!

40 kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta Jaan 17. detsember 2015 at 15:40

    Ja veel. Võite mind pidada hulluks,
    aga see haigus ei levi vaid
    puukidega, vaid on piisavalt
    uuringuid, mis kinnitavad, et selle
    saavad lapsed emalt juba enne sündi,
    rinnapiimaga, spermaga jne. Kui seda
    ka täna ei kiideta heaks, siis 10
    aasta pärast kindlasti on see laialt
    tunnustatud teema, lihtsalt näiteid
    on liiga palju. Kuidas muidu seletada
    Jyväskyla ülikooli uuringut, kus
    tulemuseks saadi sekspartneritel
    samad borreeliate valkude tüved,
    kuigi erinevaid on sadu! Kui täna
    saata eestlased kõik teste andma,
    siis ilmselt pooltel kui mitte
    enamikel on antikehad, mis näitavad
    kokkupuudet borrelioositekitajaga.
    See on kehas olemas, enamikel on
    loodetevasti immuunsussüsteem selle
    suutnud hävitada või maha suruda.
    Tuvastada, kas tegu on 6 kuu, 6 aasta
    või 16 aasta taguse puugiga, kuidagi
    ei saa. Hoidke ennast eemale neist
    elajatest kuidas saate, eriti kaitske
    lapsi!! Lapsed peavad olema
    mürgeldavad energiapommid, mitte
    poolt keha mittetundvad tombud kodus
    voodites.

  • Avatar
    Vasta Jaan 17. detsember 2015 at 15:24

    Minu haigus andis endast märku
    hilissügisel, kaks aastat tagasi.
    Olles aktiivne looduses viibija,
    rattasõitja ja matkaja, fotograaf ja
    seeneline, on tagantjärgi tarkusena
    puugiga kohtumise tõenäosus olnud
    väga suur. Õnnetuseks ei märganud ma
    endal mingit puuki, ka pooltel
    juhtudel tekkivat punast
    nahakahjustust ei tekkinud ning
    esimesed sümptomid andsid märku
    nõrkusega, survega peas, mõtete
    aeglase liikumisega, tasakaalu
    probleemidega. Kuigi tüüpiliselt
    borrelioosiga kaasnevaid
    liigesevalusid esmalt ei kaevanudki,
    ei jäänud ka need tulemata. Mitmel
    korral andis organism märku
    paaripäevaste madalate palavikega,
    mille järel enesetunne ei taastunud.
    Jõuluõhtul tekkisid teravad pisted
    rindkerre, kiirabi ei osanud midagi
    teha. Midagi oli totaalselt valesti.
    Lisaks kukkusin korra toidupoes
    lettide vahele, tööl sain hakkama
    miinimumiga, kirjutasin vigadega ja
    meelde ei jäänud ka kolmerealine
    poenimekiri. Minu õnneks uuris
    perearst puugiga kokkupuuteid.
    Eitasin neid, viimati lapsepõlves
    ehk? Kuid arst ei loobunud ja saatis
    proovid analüüsi. Ja seal see oli,
    esmast nakatumist kinnitavad
    antikehad napilt positiivsed,
    hilisemat infektsiooni kinnitavad
    kindlalt positiivsel poolel. Tundsin
    suurt kergendust, vähemalt on
    diagnoos ja borrelioos on ju ometi
    kergelt ravitav lühiajalise
    antibiootikumikuuriga. Lõpuks kujunes
    sellest välja kuuajaline kuur, mille
    järel oli olukord veel hullem,
    vaatamata aktiivsele probiootikumide
    söömisele ja dieedile. Pidasin seda
    kõike antibiootikumide süüks ning nn.
    lyme’i tõve järgseks sündroomiks, mis
    ametliku käsitluse järgi 10…20%
    ravitutel tekib ja mis ajapikku
    leeveneb ning kaob. Ja kui jaanideks
    oligi 90% endaks olemist taas tagasi,
    tundus kõik minevat õiget rada. Jäid
    veel kaelavalud, mis olid siiski üsna
    tõsised, mõnede sõrmede tundetus (kui
    kehvematel aegadel ei suutnud ma
    hambaidki parema käega pesta või
    kirjutada üle kahe rea) ja väsimus.
    Visiit neuroloogile viis ravini
    antidepressantidega, kuigi ma nende
    vastu vähimatki vajadust ei tundnud.
    Üheksa kuud lustipille ei aidanud
    kaelavalu vastu kuidagi, meeleolu oli
    siiski sellegagi siiski täiesti
    talutav. Kaelavalud kannatasid elada,
    aeg-ajalt tuli igapäevaselt pikutada,
    kuid unustasin enda jaoks selle
    episoodi oma elust. Alustasin taas
    täie hooga sportimist, töötamist ja
    tundsin elust rõõmu.
    Oktoobritormidega algas üleöö torm ka
    minu kehas – liigesed ja lihased üle
    keha hakkasid valutama, kaelavalu ei
    lubanud eriti üheski asendis ülearu
    kaua olla, hingata oli raske, näkku
    tekkisid närvide sikutamise ja
    põlemise tunded. Eriti valulikud olid
    põlved ja alaselg. Silmad olid
    lakkamatult kipitavad ja punased.
    Taas tekkisid probleemid mäluga,
    lugemisega-kirjutamisega. Kõige
    hullem oli aga taluda magamatust –
    olles ise lõpuni kurnatud, ei tulnud
    uni ja kui ka tuli, siis vaid paariks
    tunniks korraga. Kordustestid
    näitavad antikehade olemasolu, kuid
    määral, mis lubab arstidel väita, et
    ma olen ravitud ja kordusravi ei ole
    vajalik. Järgnevad käigud neuroloogi
    ja reumatoloogide juurde peavad
    välistama nende spetsiifikasse
    kuuluvad tõved, kuid mõningad testid
    piiri taga koos sümptomitega, mida
    kirjeldavad sajad tuhanded
    pikaajalised põdejad üle maailma,
    jätab üha vähem kahtlusi, millega
    tegu – borreliad toimetavad edasi.
    Tõestada seda võimalik ei ole ja
    seeläbi on kannatajad sunnitud end
    ise aitama.
    Seega, see on ohtlik haigus.
    “Aknaperiood” raviks lühiajalise
    kuuriga on vaid nakatumisest
    maksimaalselt 1 kuu. Edasine ravi
    nõuaks pikemaid kuure, Eestis neid ei
    saa. Olen kulutanud ravile tuhandeid
    eurosid siin ja Soomes, ei saa
    paremaks. Ma ei loodagi enam korda
    tervist saada, aga tahaks
    minimaalsetki olemist, et jõuaks olla
    isa, mees ja midagigi veel nautida.
    Ja minusuguseid on Eestis oi kui
    palju. Ja kui palju on neid, kes ei
    tea, mis neid tegelt vaevab….
    Arstid eitavad seda.

  • Avatar
    Vasta meow 17. september 2015 at 21:33

    Kallis see test. Ma enne läheks ise laborisse ja maksaks
    8€ ja saan ka palju täpsema vastuse

  • Avatar
    Vasta e.m. 17. september 2015 at 15:28

    Mina pidin paar kuud tagasi tegema
    rasedustesti, sest millegipärast
    magasin oma eksiga ja pärast hakkas
    ta väitma, et kondoom läks katki ja
    ma nüüd kindlalt rase. Tahtis mind
    enda külge tagasi siduda. Tegelikult
    muidugi ei olnud see tõsi, aga sai
    oma elu esimese rasedustesti tehtud 😀

    Suve alguses põdesin puukborrelioosi.
    ÕNNEKS sain kiiresti jaole kui järsku
    lampi ühel ööl tõusis palavik 39
    peale ja hammustuse ümber tuli punane
    ring. Sõin 2 nädalat antibiootikume,
    olin üliväsinud aga nüüd õnneks jälle
    täiesti terve.

  • Avatar
    Vasta Andra 17. september 2015 at 10:58

    Testitest olen ainult rasedustesti
    teinud. Esimese lapse puhul ei
    näidanud midagi,kuigi rasedus oli
    juba päris suur.Teisega näitas juba
    6ndal nädalal.

  • Avatar
    Vasta Katri-Helena 16. september 2015 at 07:21

    Miks on üldse loodud siia maailma selline
    putukas nagu PUUK. Ta ei te kellelegi head
    ainult halba. Ma olen Loojas väga pettunud. 😀

  • Avatar
    Vasta Renali 15. september 2015 at 22:35

    Ma võtaks kui saaks selle borelioosi testi küll,
    leidsin ükspäev endalt puugi. Eelmise nädala
    lõpus tahtsin testima minna, aga arst ütles, et
    neil pole minuga praegu midagi teha, et oita ja
    jälgi. Nüüd laupäevast saati olen haige.
    Esimesed kaks päeva oli mandel paistea ja
    valus neelata, nüüd eilsest saati selline tunne
    nagu kurk oleks seestpoolt ära kriibitud.
    Vahepeal on nõrkushood ka.
    Ps mul on foobia süstalde vastu ja võimalusel ei
    tahaks ka nendega tegemist teha. Viimane
    kord kui verd käisin uutinguks andmas, võeti
    randmest verd ja peale seda ei saanud pea 2
    nädalat rannet liigutada ilma, et valu läbi ei
    käiks, asju oli ka piin tõsta.
    Kodus pole ise ühtegi testi teinud.

  • Avatar
    Vasta Signe 15. september 2015 at 22:16

    Mina vist olen selles suhtes olnud õnnega koos. Mul on puuk sel aasal ühe korra olnud kaela peal. Algul oli tunne, nagu oleks
    olnud seal mingi punn. Valutas ja oli ebameeldiv. Kui ükskord õnnestus sealt mingi ” tükk ” kätte saada avastasin enda
    õuduseks, et see oli puuk :/ Mind valdas paaniline hirm ja nii ma jälgisin enda valusat kohta päris tükk aega. Ühel päeval
    sõbrannaga Tartus käijes rääkisin talle loost. Tema teadis kohe,et kui ümber on punetav laik, siis pole muud kui padavai arstile.
    Õnneks ei olnud ja perearst ei näinud ka põhjust uurimiseks.
    Tõsiasi on tõesti see, et see haigus on jube. Kuigi ma ei ole end selle jaoks vaktsineerinud, mõtlen igal suvel kas sellest üldse
    kasu oleks.

    Ehk olen lihtsalt, olenemata viimasest 26 aastast, õnnesärgis sündinud 🙂

    • Avatar
      Vasta meow 17. september 2015 at 21:37

      Borrelioosi vastu ei saa vaktsineerida ja kõik puugid ei
      kanna haigust. Olen 27 ja iga suvi nopin endalt 2-3 puuki,
      kuna armastan palju looduses liikuda. Pole minu jaoks
      ammu enam mingi draama kui puugi leian jälle 😀 nüüd
      rasedana muidugi olen metsa vältinud.

  • Avatar
    Vasta H 15. september 2015 at 22:11

    Kuna ma elan ise maal ja perega meeldib meil tihti
    metsas seenel käia ning puuke koguda, siis eks natuke
    on ikka selline oht et äkki saame mingi viiruse. Siiani
    pole jõudnud küll mingit testi ega kontrolli teha, aga
    iseenesest oleks see päris mõistlik, sest ohutus
    ennekõike ikkagi ju.

  • Avatar
    Vasta Liis 15. september 2015 at 20:43

    Ei ole kodus ühtegi testi teinud , võibolla sellepärast et olen veel liiga noor 😀 Aga kindlasti tahaks teha piimaallergia testi , sest
    kahtlustas et mul võib olla piimaallergia.

  • Avatar
    Vasta Liina 15. september 2015 at 17:49

    Kuna mul on kodus koer, kellele hirmsasti meeldib metsas joosta ja püherdada, siis pahaaimamatult tassib ta meile ikka
    hunnikutes puuke koju. Eriti kurb on ärgata koos koeraga voodist ja avastada, et meie vahel on suuur verd täis imenud puuk ja
    katsu sa siis selgeks teha, kummalt see tulnud on. Perearstile sellest rääkides, ütles ta, et kui laiku ei ole ja pead liigutada saad, siis
    pole sul häda midagi ning testi ei teinud. Testidest ma polnud varem kuulnud, kuid vaja oleks ära proovida küll, siis saaks vähemalt
    rahuliku südamega jõule ootama jääda.

  • Avatar
    Vasta Gelluke 15. september 2015 at 16:47

    Ei põe nende pärast..mida vähem inimene negatiivsele
    mõtleb seda vähem külge hakkab..vähemalt minuga on
    nii..raedusteste olen küll teinud ?

  • Avatar
    Vasta A. 15. september 2015 at 15:49

    Mallukas, muide, su ühepoolne ninakinnisus võib olla ka tingitud sellest, et üks nina vahesein on kõver. Minult arst küsis, et kas
    mul kipub üks nina pool kinni minema ja et see olla tingitud kõverast vaheseinast.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 15. september 2015 at 15:53

      Mul oli väiksena nina vaheseinas auk 😀 reaalselt pidin kogu aeg “kõrvetamas” käima, sest ninast verd pahises, aga noh, seda mure pole ammu olnud.

      • Avatar
        Vasta ivsh 15. september 2015 at 21:55

        Kõrvetatakse ikka veresooni ninasõõrmetes, mitte auku vaheseinas 🙂

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 16. september 2015 at 08:54

          Jah ma tean jah, aga siis mulle öeldigi, et see auk seal on 😀

          • Avatar
            ivsh 17. september 2015 at 04:35

            Njah, mulle tundus, et sa arvad, et sul ninast verd pahises ja sa käisid kõrvetamas selle augu pärast. Aga siis on
            hea, kui anatoomia selge on 😀

  • Avatar
    Vasta N30 15. september 2015 at 15:49

    Mina olen see, kel puuki polnud, aga borrelioos
    küll. Olin 6 nädalat rivist väljas. Algas kõik
    tasakaaluhäirete, pea- ja lihasvaludega. Jube
    väsimus ja jõuetus kestis veel umbes pool
    aastat pärast ravi. Õudne haigus :S Mul emal oli
    neuroloogiline borrelioos. 2 korda pani
    tööjuures pildi tasku ja viidi haiglasse. Alles
    teisel korral jõuti jaole, et borrelioos. Ta nägi
    luulusid ka juba ja tasakaal kadus ära. Ka tema
    ei näinud endal puuki. Hea, et need kodused
    testid on, soetan igakaksjuhuks endale ka.

  • Avatar
    Vasta Kaysa 15. september 2015 at 15:21

    Just lõpetasin perearstiga kõne. Kuna nädal tagasi oli rinnal puuk, siis nüüdseks on tekkinud 2 pisikest õrnroosat laiku sinna. Arst
    aga ütles, et borrelioosist tingitud laik peaks ikka suurem ja roosam olema ja muretsemiseks pole põhjust.
    Lisaks mainis ta, et vereproov hakkab bakterit alles kuu pärast hammustust näitama. Seega vaatan ja jälgin ennast. Võimalik, et
    teen ka kiirtesti ning positiivse tulemuse korral nõuan perearstilt analüüse ka siis, kui roosad laigud kadunud on.
    Kindlasti tahaks tulevikus ära proovida ka erinevate toiduallergiate testid 🙂

  • Avatar
    Vasta Kadri 15. september 2015 at 14:48

    Minule üritati ka seda borrelioosi kiirtesti müüa, kuid jutu sees tuli välja, et kuna ma olen juba seda haigust põdenud, siis see
    kiirtest annaks igal juhul vale-positiivse tulemuse. Niiet need, kes on porrelioosi juba läbi põdenud ei saa seda testi kasutada.

  • Avatar
    Vasta Liisa 15. september 2015 at 14:23

    Mina olen teinud mitmeid kordi
    rasedusteste + igasuguseid netis
    liikuvaid teste, kus saad paari
    klikiga teada kas oled normaalne või
    ei… 😀

  • Avatar
    Vasta kersti 15. september 2015 at 14:20

    Minu aastasel kutil oli hiljuti puuk,silma juures.
    Mis siis ikka,ise ma ju seda nii väiksel lapsel
    välja tõmbama ei hakka. Läksin siis kiirabisse,
    kohale jõudes vaatas valvearst mind nagu lolli
    ja teatas,et see polegi puuk,et mingi puruke.
    Põline maamutt,nagu ma olen, hakkasin
    muidugi kohe vaidlema,et olen oma elujooksul
    ikka palju puuke näinud ja “puru” oleksin ju ära
    pühkinud. Prilliklaass vaadates tundus sellel
    doktorihärral vähemalt +5 nägemine ja polegi
    ime,et ta ei teinud puugil ja purul vahet. Sellega
    kõik veel ei lõppenud,kui doktor ikka lõpuks
    veendus,et tegemust on ikka puugiga,siis ei
    olnud meil suures haiglas selliseid pinsette ega
    väikeseid tange,millega seda välja võtta ja
    üleüldse soovitas see doktor mul koju minna,et
    puuk peaks ise millalgi lahti laskma,kui ta
    ennast paksuks on söönud. Sellega ma muidugi
    nõus ei olnud ning kohale tuli üks
    naisterahvas,ilmselt õde või laborant või keegi.
    Tema vaatas ka nõutult ning teatas,et kui tal
    oleks pikad küüned,siis ta saaks selle välja
    võtta. Siis vaatas ta minu üle keskmise
    pikkusega küüsi ning ütles,et:”Aga teil on ju
    endal pikad küüned,miks te ise seda välja ei
    võta?” Olin nõutu. Kui ise oleks tahtnud seda
    välja võtta,oleksin ju võtnud. Ütlesin sellele
    naisterahvale,et äkki pakute tööd mulle siin,kui
    teil haiglas pole vastavaid töövahendeid,äkki
    saan oma küüntega veel kellelgi midagi välja
    tõmmata kusagilt. Ühesõnaga,lõppes kõik nii,et
    puugi võttis välja lõpuks üks naisterahvas,kes
    minumeelest polnudki med töötaja,vaid
    söögitädi või keegi. Ja arstilt uurides,et kas ma
    peaksin nüüd last jälgima,teatas see
    doktorihärra,et nii väike laps ikka vast ei
    nakatu veel,seda enam,et ta sööb rinda ja puuk
    oli nii lühikest aega tal sees ?.. Muidugi olen
    ma last jälginud ja erilisi muutusi pole
    märganud, olen mõelnud arstile minna proove
    tegema, aga peale seda “puugisaagat” ei julgegi
    enam minna.. ?

    • Avatar
      Vasta anonüüm 15. september 2015 at 20:40

      No aga miks sa ei võtnud ise välja?
      Mida seal kiirabis puugiga sinu
      arvates rohkem teha saab, kui ise
      kodus? Uskumatu, kui abitud tänapäeva
      inimesed ikka on.

      • Avatar
        Vasta Anonüümsele 15. september 2015 at 22:24

        Esiteks, on puukborrelioos väga tõsine
        haigus ja seda enam,et tegu on just
        väikese lapsega,ei tohiks puuki kohe
        kindlast lapsel ise välja võtta. Minu õde
        tegi paar aastat tagasi selle vea lapsel
        ning puugi pea jäi sisse ning laps
        nakatuski borrelioosi. Alles kuid hiljem
        tekkisid lapsel meeletud peavalud ning
        parem kehapool ei toiminud enam nii
        nagu vaja. Lapse kõne oli häiritud ning
        taastusravi isegi pole siiani täielikku
        tulemust andnud. Niiet abitusest on asi
        kaugel, ettevaatlikus antud teemal on
        täiesti õigustatud!

  • Avatar
    Vasta Boffin 15. september 2015 at 13:52

    Mina olen teinud vaid rasedusteste.

    Kui abikaasaga last hakkasime tegema, siis pm juba
    jãrgmine päev ma tundsin, et ma olen ikka täiega rase
    juba. Tegin teste, mis midagi ei näidanud (daah,
    rasedus oli siis kestnud cust mingi..
    ..kaks pãeva?) ?

    Igatahes. Võtsin end kokku ja kuu aega teste ei teinud
    ja raha ei raisanud. Aga siis. Kui see kuu kannatust
    seljataga olid, ostsin lausa kolm rasedustesti. Tegin
    kõik nii nagu juhendites kirjas ja NIIIIIII ÄGE kui kõigil
    kolmel kaks triipu punaseks läksid.
    Jooksin testidega kohe oma kaasa juurde, kes
    parasjagu köögis hommikusöòki sõi, lõin oma
    pissipulgad letti ja nägu peeretas peas. Mehe
    reaktsioon (mitte, et ta õnnelik ei oleks olnud, agaa..
    ?): “sul on palju raha üle või?”

    Jah. Selline siis minu testide lugu. 🙂

  • Avatar
    Vasta Marii 15. september 2015 at 13:21

    Ei ole siiani veel ühtegi testi teinud 🙂 Puuki on mul küll mitu korda olnud, aga õnneks pole haigeks jäänud.

  • Avatar
    Vasta M 15. september 2015 at 13:19

    Ehh..töötan ise medõena ja ei olnud ka sellest testist kuulnud, uskumatu.. Arsti juures analüüsi tegemine ja vastuse saamine
    võtab umbes nädal, ja siis tuleb veel tellida kinnitav test lisaks, mis võtab veel paar päeva. Niiet esialgne test võib olla ka
    valenegatiivne või positiivne, sp on vaja kinnitavat analüüsi. Niiet tõenäoliselt kui see kodune test teha ja osutub positiivseks, siis
    on ju vaja lisatesti arsti juures ja siis saab alles ravi määrata. Kui on tüüpiline borrelioosi lööve, siis määratakse aga ravi koheselt,
    ja ei ole mingit analüüsi vaja.

  • Avatar
    Vasta Kerli 15. september 2015 at 13:16

    Ainult rasedustesti teind.
    Puugitestist olen lugenud, aga pole sel aastal
    puuki olnud.

  • Avatar
    Vasta Madli 15. september 2015 at 12:57

    Minu ema sai äsja teada, et tal on borrelioos. Kui oleks teadnud, et ka kodus saab ise ennast testida, poleks vaja olnud pikalt arsti
    käest vastust oodata.

  • Avatar
    Vasta Jansu 15. september 2015 at 12:55

    Ma loodan, et mul borrelioosi ei ole. Puuk sel aastal
    jooksis üle minust küll muidugi. Pigem paneb mõtlema
    see test praegu mehele. Talle oli puuk end külge
    haakinud ja pintsettidega eemaldasin.
    Jälgisime seda kohta ja ringi ümber ei tekkinud, kuid
    hirm on mul ikka.

    • Avatar
      Vasta Jansu 15. september 2015 at 12:56

      Testidest nii palju, et ma ei teadnudki nii paljude
      olemasolust. Olin varem kursis sellega, et on olemas
      rasedus- ja ovulatsioonitestid.

    • Avatar
      Vasta Riin 15. september 2015 at 13:02

      Ära eemalda pintsettidega! Puuk
      kannab nakkust oma “tagumikus” ja kui
      satub olema nakatunud puuk, siis
      pigistad kenasti selle nakkuse
      pintsettide abil naha alla.
      Puuki tohib eemaldada ainult selleks
      ettenähutd vahendiga (selle
      puudumisel nt plastkahvliga, kus
      harudega saab tekitada v-kuju).

      • Avatar
        Vasta Jansu 15. september 2015 at 17:05

        Okei, seda ma tõesti ei teadnud. Teinekord olen
        oluliselt targem, kui peaks puuk olema.

  • Avatar
    Vasta Pauliine 15. september 2015 at 12:54

    Raseduse ajal korra oli puuk, sümptomeid
    pole, aga siiski tahtsin arsti juurde kontollima
    minna. Siis otsustas pisi poja varem tulema
    hakata ja oli vaja hoopis sünnitama minna.
    Nüüd poja 12päevane ja polegi veel kuhugi
    jõudnud :/

  • Avatar
    Vasta Mari-Liis 15. september 2015 at 12:54

    Ma ei teadnudki, et nii palju teste olemas on ja arvasin, et kõiki neid asju saab arsti juures testida 😀 Mul oli kuu aega tagasi
    esimest korda elus puuk, kes polnud õnneks end veel sisse imeda suutnud aga peale seda on koguaeg mingi hirm olnud, et…. what
    if? Nüüd tuli see paanika ja ahastus uuesti meelde … asja teeb veel dramaatlisemaks see, et ma jälestan verd ja vereproovis käik on
    minu jaoks tõeline eneseületus. Tuleb end kokku võtta ja arsti juurde aeg kirja panna umbes 249214 aasta pärast kui ma selleks
    piisavalt julgust olen kogunud 🙁 😀

  • Avatar
    Vasta Kadi 15. september 2015 at 12:51

    Kodus teste teinud küll pole aga tahtsin kirjutada oma
    borrelioosikogemusest. Ma kutsun üles kõiki end hoolikalt
    kontrollima ning ka kahtluse korral testi tegema, kui on metsas
    käidud, maal mütatud või puugihirm. Ma isegi ei teadnud, et
    mind puuk hammustanud oli ning kui jala pealt jubedalt sügeles
    ning punane söõr tekkis, ei kippunud kohe ka vanematele
    näitama (võisin olla 13-14). Kratsisin aga agaralt edasi ja ei
    pööranud tähelepanu sellele, sest mul ei olnud mitte kunagi
    varem isegi puuki olnud mitte. Küll aga avastas selle laigu mu
    pahkluult arst, kui enne kooli kontrollis käisin. Siis algas suur
    tablettide söömine ning oskasin rääkida ja tähelepanu pöörata
    ka muudele sümptomitele,mis tekkinud olid aga kuidagi
    “ununesid” vms. Lapselik rumalus oli vakka olla aga samas ei
    teadnud ka midagi puukidese ja nendega kaasnevast.
    Peale antibiootikumikuuri jäid mõneks aastaks peavalud ja
    suvalised lühiajalised lihaskrambid sääremarjas.

  • Avatar
    Vasta Piret 15. september 2015 at 12:47

    Ei ole teste teinud ja loodan väga, et borrelioosi pole. Puuke pole olnud, aga metsas saab tihti jalutatud.

  • Avatar
    Vasta Helena 15. september 2015 at 12:41

    Rasedustesti sai nii umbes 2 ja enam
    aastat tagasi küll tehtud.. kuid muid
    teste vist seni teinud ei ole.
    Loodan, et ka borrelioosi mul ei ole
    🙂 kuid iial ei tea!

  • Avatar
    Vasta mari 15. september 2015 at 12:33

    Oi ma tegin seda testi. Kõige raskem oli muidugi endale näppu torgata, kaklesin iseendaga pea 15 minutit, enne kui suutsin selle
    ära teha :D. Õnneks siiski borrelioosi ei olnud.