Kuidagi nii mõnus on olla.
- Tundub raske uskuda, arvestades seda, et pool meie elutoast on täis ahjukive, keset tuba on maast laeni kilesein ja siin pool kileseina on kõik meie elutoamööbel. Lisaks on terve maja kaetud mingisuguse kleepuva pigilaadse kihiga, seda küll õnneks rohkem alumisel korrusel. Kõik on lihtsalt nii-ii-ii segamini, aga hea on selle juures see, et olukord on nii jube, et ei tekita isegi tunnet, et peaks äkki koristama. Mis ma enne ikka koristan, kui kõik valmis saab!
- Hääl on endiselt ära ja köha on nii suur, et ajab öösiti lapsegi üles, kui ma hobuse kombel rögistan, aga mis seal ikka. Kui köhin, järelikult olen veel elus.
- Ma suudan järepidevalt ilusaid ja erksaid asju mingite imelike asjadega pessu visata, mille tulemusel rikun ma pooled riided ära. Lohutan end sellega, et meil ongi liiga palju riideid ja ju siis see on taevaisa enda viis praakida välja sobimatud rõivad. Kuigi selle teooria järgi peaksid hävinema mingisugused litsikleidid, mitte Lende uued kollased püksid. Ja noh, tegelikult mul polegi enam litsikleite. Ma olin nii mitu rõivanumbrit tagasi litsirõiva peal väljas, et isegi suure tahtmisega ei saaks neid enam selga suruda, mistõttu on need uutele jahimaadele rännanud. Ja kui nad juba räbalateks pole kantud, hõõrub keegi ööklubis oma poolkõva shlongi nende kleitide vastu tänase päevani.
- Pea natukene valutab ja mul ei valuta pea tavaliselt mitte kunagi. Ise kahtlustan, et olen mingi väiksemat sorti arteri peas katki köhinud.
Pildil Raua uus raamat ja minu arvuti, mis on Mari poolt korraliku “jäku” tuuningu saanud.
- Kardo sai uue arvuti kätte, mistõttu istub ta hullupilguga oma suure ekraani taga ja vaatab heldinult igasugu tulesid ja vilesid oma uuel arvutil ja mängib mingit mängu, kus ta püssiga vehib. Positiivse külje pealt ei pea ma enam iga viie minuti tagant ta lähenemiskatseid eemale peletama.
- Seevastu Lotte köha on lõpuks kadunud ja uuel nädalal saame temaga siis esimest korda koertekooli väisata. Ka mina lähen muuseas neljapäevast kooli – fotokooli! See on tore ja põnev, kuid samal ajal tekitab mulle natukene muret, et issand-issand, niigi on ju nii kiire. Aga fotokool kestab ainult kaks kuud ja on kord nädalas. Koertekool kestab nii kaua, kuni Lottest inimene saab.
- Mu jaanuarikuuks antud lubadustesse kuulus ka Mariga trenni minek. Vaatasin siis, et…Nojah, hakkasin just uuesti kodukat vaatama, et halada teile metsikust ebaõiglusest, et pidada nagu jaanuaris hakkama ema ja lapse balletitund, aga no ei ole seal mingit inffi selle kohta, et avastada, et info on kenasti üleval. Loomulikult toimuvad tunnid samal ajal kui koertekool. Seega hakkab koertekoolis käima hoopis Kardo, Lende jääb ämmaga ja meie Mariga lähme paneme igal laupäeval ühe balleti majja. Mul endal ei ole tegelikult ausalt mingit tungi balletti tantsida, aga ma ei suutnud siinkandis ühtegi tantsulist-muusikalist trenni Marile leida, seega lähme kaeme selle balletivärgi üle. Nii mina kui Mari tundume mõlemad rohkem pigem sellised vennad, kes porisõda ja kulli mängivad, aga no, siin elus tuleb kõigele võimalus anda!
- Tahaks Revalis jumpingut proovida, aga keegi hoiatas mind, et peale sünnitamist võib ennast ootamatult hüpates täis kusta ja nüüd, kusemise hirmus, ei ole ma sinna jalga tõstnud. Kui kunagi lähen, panen igaks juhuks mustad kilepüksid jalga.
- Rääkides sünnitusest, siis mulle meenus just, et ma unustasin JÄLLE oma sünnitusjärgsesse kontrolli minna. Peale Mari sündi käisin seal umbes aasta peale sünnitust. Ise mõtlesin, et kui midagi välja ei ripu ega valuta, ju siis on korras. Oli ka. Peaegu ka ei ripu ega valuta, ju siis on korras.
Pildil Lende maailma uudistamas
- Pole nii ammu saanud pilte teha, et ei jõua ära oodata, millal see tiisikus mu hinge rahule jätab ja ma saan jälle inimesi pildistada, ilma neid leepraga nakatamata. Stuudiotoakese tahaks ka valmis saada. Töödelda tahaks.
Aga ma alustasin postitust tegelikult ju sellega, et elu on lihtne. Mulle täna jäeti kommentaar, et issand jumal, kuidas sa nii palju teha jõuad. Naljakas, sest omast arust ei tee ma eriti üldse midagi. Aga noh, võib ka selle külje pealt vaadata, et tegin silmad lahti, pesin pesu, jõin kohvi, blogisin, tegin natsa tootepilte, tegin ennast inimeseks, käisin linnas, käisin poes, tegin süüa, blogisin uuesti, sõin, maskitasin jalgu, käisin vannis, lugesin Rauda, kirjutasin kolumni valmis, andsin Lendele süüa ja panin ta magama n+1 korda, köhisin kopsutükke – et tundub palju küll. Mulle endale tundub täielik lebopäev olevat, sest Mari on vanaema juures, et ta siin pigi sees koperdama ei peaks ja ilma Marita on kuidagi eriti palju vaiksem see elu.
Et saab pesemas käia, ilma, et keegi tule just siis kustu paneks, kui sa pead pesed ja siis ukse tagant möriseks: “Emmmeee! KAKA!”
Ja saab telefoni kasutada, ilma, et keegi seda käest ära kiskus ja “masha a kau!” nõuaks.
Ja saab rahulikult süüa, ilma, et peaks ühte venda mööda maja taga ajama ja anuma, et no kuule võta ÜKS amps!
Ja Lende saab rahulikult magada, ilma, et suur õde talle väga ootamatult näkku langeks ja “unnuke!” karjuks.
Ainuke asi, mida ei saa, on oma röövikut kaissu võtta ja temaga pulli teha. Praegu pullitab ta oma onuga. Ma tean, sest mulle saadetakse pidevalt pilte. “Mari kastis, Mari onu Üülo sünnal, Mari Rikiga mängimas, Mari söömas, Mari paljalt aelemas”. Ülevaade on kogu aeg olemas. Aga no nii mugav on ühe lapse vanem olla, tundub selline lust ja lillepidu. Ma ei saa aru, miks see nii mugav ei tundunud, kui meil ainult üks oligi.
Pildil mina Lendet kudistamas
Ah kuulge, mis ma siin ikka lobisen. Kell on jälle nii palju ja ma ei mõista, et miks ma magada ei taipa ja kus mu uni ennast täpsemalt peidab. Aga homme lähen ma juuksurisse ja selleks tuleb ikka välja puhanud olla! Ma nägin üks öö unes, et ma värvisin jälle juuksed tumedaks ja kahetsesin koheselt täiega.
Mh, ühte asja tahan veel ruttu öelda. Mul on selline komme kaotada kõik asjad ära, mis mul on. Seega kui ma jälle mõne kõrvarõnga ära kaotan, kannan ma tavaliselt karistuseks erinevaid kõrvakaid. Täna ka.
Vasemas kõrvas must roosike
Paremas pikk ketilaadne kõrvakas – karistus missugune!
Jah. Elu on lihtne. Kõik läheb, nagu ma tahan. Kõik otsused tulevad lihtsasti. Päevad on armastust täis. Külmikus on fantat ja elu on ilus. Lihtne ja ilus.
63 kommentaari
Mariann, kust pildil olev kott-tool pärit on?
Sõbranna tegi 🙂
Sai käidud nädalavahetusel batuudikeskuses sünnipäeval ja mõtlesin, et kargleks ise ka väheke. Sain paar hüpet ära teha, kui tunnetasin kahte probleemset kohta. Kui piimariiuli saab korraliku rinnakaga ära fikseerida, siis beebitehasega ühe päevaga imet ei tee. Põgenesin ummisjalu ja nentisin fakti, et vaagnapõhjalihased vajavad tugevat trenni, sest tunne, nagu kogu masinavärk vupsab püksisäärde, oli päris hirmus…
köha vastu on väga tõhus paiselehetee:
http://www.kubja.ee/kubja/tooted/teesegud/ – seal nimega bronhiiditee, muidu apteekides ka teekarbikesi kirjaga ‘paiselehetee’. head tervenemist!
Mul abikaasa tahtis teada, kas Kardol Steami mängukonto on ning mis arvuti ta sai 🙂 *sundis mind kommentaari kirjutama 😀
Steami mängukonto on ja mis arvuti…eeeee… juppidest kokku pandud mingi jurakas 😀 Oot ma küsin.
16 gb ram, i7 prose, asus strix x99 emaplaat, asus strix gforce 1080 videokaart, 525gb ssd, 1tb hdd ja vesijahutus
abikaasa ütles arvuti kohta wow 😀 kuna mul on ka üks mängur kodus, siis ehk Kardo jagab oma Steami kasutajat, saavad ehk mingil ajal paar lahingut koos maha pidada, kuigi mind ennast ajab see mängimine suuuuht närvi 😀
Mulle ei ütle see arvuti midagi ja noh, ta alles sai ka selle, niiet las mängib mõnuga. tööl ta ju käima ei pea 😀
Kardo kasutaja on raudselt midagi mega piinlikku nagu Kardosupreme 😀
Aga ta ütles, et tal on ainult üks mäng 😀 Division vms.
Mehe kasutajanimi õnneks midagi väga piinlikku isegi ei ole ? – andreisavoest. Nad mängivad mingi pundiga CS:GO kui Kardo tahab ühineda ?
Koeraga kooli minnes tuleb valmis olla, et koolis ei õpetata koera inimeseks. Seal õpetatakse omanikku, kuidas koerast inimene kasvatada 😀 Arvestada tuleb ka koduste ülesannetega, mille tegemise eest vastutab omanik ning millega tuleb enne järgmist tundi tegeleda. Sul tundub olevat aktiivne hea motivatsiooniga koer, kes õpib väga kiiresti, mis teeb asja ühest küljest lihtsaks, samas teisest küljest kipuvad sellised koerad rohkem piire katsetama ja ka kõik lollused jäävad kiiremini meelde, seega ees on raske töö, mis nõuab järjekindlust ja pidevat harjutamist, kui õnnestub, siis saate üsna ägeda inimese temast 🙂
kas oled Nõmme KK ja Noortemaja ringem ntx http://www.nommekultuur.ee/huviring/loovtants-eelkool-ja-i-klass/ ka vaadanud?
Unustasin eelmisele postitusele lisada. Ma ikka imestan, kuidas mõned ei saa aru, kuidas saab asjadega nii ümber käia, et rikud need pesumasinas ära vahel või mida iganes veel, mida on vaja kritiseerida. Kuid samas näitab see ju lihtsalt inimese väikest maailmapilti. Kui maailmapilt on suur, siis on inimene tolerantne ja MÕISTAB, et kõik ei ole ühtemoodi. Aga kui maailmapilt oma mätta otsast kaugemale ei ulatu, siis ongi võimatu aru saada miks kõik nii ei tee nagu mätta otsas istuja. Ma ikka vahel mõtlen, kas keegi maksab neile kritiseerijatele, et sellist jama suust välja ajada.
Lende on nii nunnu ja lahe idee erinevaid kõrvakaid kanda:). Ps kust ( normaalne sõna ikka:)) see tool muidu pärit on, mille peal Lende nii mugavalt istub:).
http://www.mallukas.com/2016/09/21/kingitused-andekuse-kuningannalt/
“Ma ei saa aru, miks see nii mugav ei tundunud, kui meil ainult üks oligi.”
Niiiii tabavalt öeldud 🙂 (Y)
Ausalt öelda ravid või mitte, kestab ikka nädala, kuid mis mulle aitab ja mida paljud ei taha 😀 on kuum piim mee ja ehtsa võiga – minul aitab alati 😉
Sa oled seda vist raudselt proovinud aga kirjutan ikka, ehk ikkagi ei ole. Puhas piparmündilehtede tee, see apteegi oma: paned puru tassi, kallad keeva vee peale ja siis katad tassi kinni. Lased 45 minutit tõmmata ja jood ära. Minul aitas isegi siis kui antibiootikumid ei toiminud, peale tee joomist oli mingi tunnike jumalast hea olla nagu poleks haige olnudki, kuigi tegelikult suht surin voodis.
Proovi köha vastu ACC, mul aitab
Imetav ema ei tohi võtta enamus köharohtusid 🙁
Vabandust aga ma pean seda lihtsalt ütlema, et see on päris hirmus kui ükskõikselt sa asjadesse suhtud. Kas see on terve elu sul nii olnud või pigem praegu kui asjad tulevad niisama kätte ja siis ei tunneta nende väärtust nii palju?
Terve elu. Loe palun eelmist postitust, ma olen sünnist saati “saksapreili” olnud. Ja ma ei saa aru, mis häda on kõigil asju jubedalt VÄÄRTUSTADA. Nad on lihtsalt suvalised objektid. Eriti veel mingi riidenarts. Neid tuleb ja läheb.
Nõustun. Asjad on kõigest asjad ja elus on palju olulisemat.
Aga köha vastu proovi locketsit, mul aitas, teeb hingamisteed lahti ilusti.
Asjad on tõesti kõigest asjad… aga siin ununeb väike ignorantne fakt – mitte keskkonna jaoks. 😀
Ise pole ka enda meelest hullult suur keskkonnahoolik, aga see ületarbimine siin…. võtab sõnatuks 🙂
Ega ma ju neid uusi osta selle pärast 😀
Nii vahva kuidas inimesed muudkui eeldavad mingit jama.
Ise mõtled oma peas mingi lookese valmis, siis hakkad seda ketrama, ise uskuma, et nii ongi ja tuled lajatad Malluka blogisse.
Nii lamp, nii lamp, nii lamp!
(Laste riietega on see asi kahjuks, et nad jaabad üli ruttu väikeseks ja nendega pole mitte midagi teha. Kes anab ara, kes viskab ara. Mallu o usna tubli ja pidevalt saadab asju uuele ringile. Siin ei saa ÜLEtarbimist olla kui ajsad kellegi teise käes uue elu saavad. See teine inimene ei teadnud, et püksid enne kollased olid. Äkki olidki laigulised voi khaki värvi ja kasutab neid rõõmuga (ma tegelikult ei tea ju mis neist sai))
Ma tegelikult olen sellised asjad enda kirbukaboksi juures tasuta asjade kasti pannud 😀
See jumping on niii lahe!
Elaks sa siin siis ma oleks nöus end ka täiskusema(eeldusel et sa töelise söbrana ka seda teed) ja jumbiks mönuga!
Jumping on üliäge! Oleks ka kilepüksid pidanud jalga panema…
Mariann, kas sa asendasid coca-sõltuvuse fantaga? 😀
Osta endale sellised asjad nagu värvipüüdja lapikesed, ehk iga kord paned selle igaksjuhuks pesumasinasse ja see siis püüab selle värvi kinni, mitte mõni teine riie. Minul igatahes töötab aga samas ma pärast värvilist heledatega pole kokku pannud. Aga vähemalt abiks ikka. Nt selline: http://www.bauhof.ee/varvipuudja-vanish-20-tk.html (on ka pakid kus on 40tk ja sellest jagub pikaks ajaks ja tihti on ka soodukaga need).
Unustada rasedusjärgsesse kontrolli minna-päriselt peaaegu on võimalik aru saada, aga sellest mitte. Peamine, et teised näevad hullult vaeva, et mingigi aeg saada ja enamus sexi, ujumise täpselt sellisesse kaugusesse lükkavad, et arstilt kinnitus saada-kõik ok.
Teine asi on riiete pesemiseks sorteerimine- on ju isegi pesukastid lahtritega, mis, millega kokku pessu. Peamine vaadata, mida üldse ei tohi pesta. Ma vist oleks enda peale surmani vihane, kui poleks pesumasina ajastul ühe riidegi tuksi keeranud:(
Mul pohhui sellest tuksis riidest, see on ainult riie. Enda peale pahane olla tunduks küll lauslollus mingi riide pärast 😀
Ma olen ka unustanud kontrollk minna ja ups, beebi saab 4 kuuseks
Kus Sina alles muretsed teise inimese elu üle 😀
Ega ei ole lihtne ideaalne olla. 😀 Vähemalt tundub nii.
surmani enda peale pahane olla on samas suur asi, millega riskida!
😀 mul näiteks polegi mustapesukasti, kõik otse masinasse ja kui täis siis tööle. Me ei ela enam nõukaajal, et iga hilpu nagu silmatera hoidma ja hooldama peaks. Ma saan aru, et vanematel inimestel on veel meeles aeg kui midagi saada polnud, mu vanaema kunagi soovitas mul ka ikka põlle ette panna kui uue kleidi selga panin. 😀
Mul on lausa kaks mustapesu korvi, sest pesumasinasse ei mahu nii palju 😀 Aga ma alles hiljaaegu olen leidnud endas selle viitsimise, et päris valgeid asju ei pane punastega kokku 😀
Mul on päris valgeid asju nii vähe, et lähevad kokku nendega, millest ma tean, et vähemalt seni pole värvi andnud, sest oma kolme asja eraldi pesema ma ei hakka ja käsitsi lihtsalt ei viitsi. Mõni asi on aeg-ajalt ikka roosaks ka saanud. No ja siis, roosa ka ju ilus värv. 😀
Seda lugedes saan ma aru, miks osade inimeste riided nii ühtlase halli vinega on.
Kahju kohe!
+ 1 täpselt, eriti kui mõne”mukiga” (kelle pealmine kiht krohvitud sätitud) on koos riideid vahetama satud spas vms, siis …mõtled küll, et ise oleks ära visanud või kodus, kui keegi ei näe, kandnud.
Sa käi Spa’s lõõgastumas ja omi asju ajamas. Mis see sinu asi on, kuidas keegi väljas näeb või riietub. Haige värk.
Ongi haige värk-mõelge kuidas nad ka spa-sse tulemisse suhtuvad…et pesemata sulistama, mis siis?
No ma ei tea, minu riided on kõik säilitanud oma algse erksa värvi kuigi pesen kõiki koos, ju siis on hea kvaliteediga kangas, et kohe värvi eraldama ei hakka. Huvitav kumb on keskkonnavaenulikum, kas kord aastas mõni räbal minema visata(või kaltsuvaibaks teha) või kahe särgi kaupa pesumasinat käiata( vesi, elekter, pesupulber, loputusvahend, plekieemaldi ja muidugi masin ise kulub ka…). Minul näiteks ei ole kombeks musta pesu kuskile kasti nädalaks haisema jätta, et äkki siis tuleb veel mõni sama värvi hilp juurde, a võibolla ei tule ka, las haiseb veel nädala, et jumala eest teise värviga kokku ei paneks. 😀
Ma käin vahest Lauteri tn Pop kirbukast läbi ning alati imestan, kui koledaks oskavad inimesed oma riided pesta. Luitunud, hallikad ja topilised. Tekstiili ei osata üldse hooldada.
+1 ja uskumatu kui sellistel (3 hilpu pesumasinaga pesema ei hakka on pereemad). Ongi heledad ja tumedad riided jja mõni erilisem asi. Aga kui ükskõik siis ükskõik, lihtsalt mõtlen kuidas sellist hallikat pesu kandev naine endas lugu peab või siis ei pea.
Haha, õudne kus on ikka nüüd PROBLEEM. hallikat pesu kandev naine ei pea endast lugu? Ma arvan, et peaksid vähem teiste inimeste riideprobleemidele keskenduma, mine pese siis oma kolme hilpu käsitsi/eraldi pesumasinas, sest sina oled ikka ju tõeliselt endast lugupidav saksapreili meil siin 🙂
Siin vist osad naised ongi need kellest pesupulbrireklaamid räägivad, elavad selle nimel, et kangast plekk välja saada… 😀 😀 😀
Ma oleks ka hea meelega tahtnud unustada kontrolli minna. Pole midagi meeldivat seal hargitamises. Ja targemaks ei saanud kah. Ainult moraali rasestumisvastasste vahendite teemal, 10€ raiskasin ära ja terve pikk orgunn lapsehoidja jaoks jms. Ma sügavalt kahtlen, kas teise kontrolli lähengi. Kui just jah tõesti mingid konkreetsed vaevused on, siis ikka tuleb minna.
Enamik naistesfääriga seotud haigusi ei anna enne sümptomeid, kui juba raviks liiga hilja on.
Mis see moraal rasestumisvastasste vahendite teemal oli?
Soovitan apteegist osta köha teed ( kui juba pole ostnud) , mul aitab see väga hästi köha puhul. Lusikatäis mett ja vaarikamoosi juurde ja hoia rind soojas. Palju tervisi sulle?
Ma otsustasin ka löpuks ikkagi Revaliga liituda ja käin seal tihti Jumpingu trennis ja vöin kinnitada, et see on hirmus kihvt trenn. Ma küll ei oska kommenteerida seda rasedusjärgset pissimist ega midagi, aga kaloreid pöletab see hüppamne küll hullu moodi. Niiet kui sa oma põit jälle usaldad siis proovi kindlasti ära 😀
Soovitan kasutada pesumasinas pesu sees : Colour and Dirt collector.Aitavad väga hästi! Võid pesta kõiki värvi erinevaid riideid koos ja see lapike võtab värvi endasse 😉
Mul endal on ka pidamatusega omad jamad aga käin jumpingus. On ainult teatud sort hüppeid mis võivad jama tekitada seega neid teen ma lihtsalt vaiksemalt.
Mine kindlasti!!! Jumping on niiiiii lahe 🙂
Ps. Ise panen alati pesukaitsme lihtsalt alla kui trenni minek
Oled sa muidu kuulnud, et last on vaga raske imetada, kui tissid ja kõht naerust värisevad? Miks sa siis ometi teed inimestele nii? ????
Jään pikisilmi ootama päeva, mil Lottest inimene saab 😉
Ka mina 😀
Coca asemel Fanta? ??
Aga kes need pildid teeb, millel sa ise peal oled? Need on ka alati väga kenad!
Ma usun, et eks ta ise teeb endast, kuna peeglikaga pigem tehakse endast lähivõtteid ja kaugvõtete jaoks oleks vaja kas teist inimest või taimerit, ühesõnaga jantimist palju rohkem 🙂
Remote? 🙂
Kardo tegi 😀