Ükskord olin ma ühel vanal sõbrannal külas. Vaatasime rahulikult telekat, jõime veini, sõime snäkke, kui äkki sõbranna mees naeratades peeru lasi. “Aken on ju lahti,” seletas ta mulle rahulikult, kui mu traumeeritud ilmet nägi.
Ma olin üsna kohmetu. Üks osa minust tahtis põgeneda koju, kus inimesed ei peereta mu kõrval, kui ma näiteks süüa üritan. Samas oleks see vist üsna ebaviisakas olnud. Nõnda ma sinna jäin ja kogelesin: “Eee…Nojah…”.
“Ma olen ju omas kodus,” põhjendas mees veel ja naeris. Ju siis on nii tore külaliste ees peeru lasta. Sõbranna ka naeris. Ju siis on nii tore, kui su mees külalise ees peeru laseb. Ma vajuksin häbist maa alla.
Ma saan aru, et kõhutuuled on täitsa tavaline nähtus ja ma ei eeldagi, et ma oma elus kunagi ei kuuleks kedagi seda tegemas. Aga mis häda on inimestel seda teha teiste ees? Ma saan aru, et väike laps ei oska ennast kontrollida, aga 30-aastane inimene võiks omandada juba elu jooksul oskuse oma tagumendilihaseid vajadusel pingutada, või ei?
Ei kujutaks ettegi, et suhtes oleks okei ka teineteise ees peeru lasta. Noh, mul vahet pole, mida teised inimesed oma kodus teevad ja ma ei välista, et me mingi 10 aasta pärast Kardo ja Mariga mingisugust peerukammerkoori ei korralda (ok, suht välistan). Ma saan aru, et kogemata võib ikka juhtuda ja see nüüd küll mingi probleem ei ole, aga meelega istuda ja punnitada, selle asemel, et minna vetsu või teise tuppagi, tundub ebaviisakas.
Ma ausalt ei ole mingi viisakuseetalon, aga mulle ei mahu ka pähe see “uks lahti kusemine/sittumine” teema. Miks seda vaja on? Kui raske on sirutada käsi ette ja sulgeda uks? Miks sa tahad, et teised sind vaataks, kui sa hädal oled?
“Ah, me oleme nii kaua koos olnud, et vahet pole. Kui ta nägi mind sünnitamas, siis asi tal mind vetsus istumas näha,” seletas mulle üks tuttav. Okei, mõnes mõttes nagu loogiline, aga sellegipoolest ei kujuta ma ette, et oleks mega erutav ja seksikas oodata voodisse oma partnerit, kes parasjagu, uks pärani lahti, kangi laseb.
Nõnda see on, et inimesed on erinevad. Kui mõndadel on suva, et ta mees uks lahti kakab, siis head elu neile. Mina teesklesin ükskord Kardole, et mul on talle salajutt ja siis tegelikult lasin kõrva krooksu 🙁
Külalistele ma seda siiski kuigi tihti ei tee…
Kuidas teil kodus lood on? Kas vetsuuks käib kinni või on lahti nagu 24h pood? Kas mees käristab diivanil peeru, samal ajal kui te koogitükki nosite?
EDIT: Mulle meenus just uus grupp inimesi, kes minu jaoks ikka veits rõvedad on. Esiteks need, kes seltskonnas teatavad: “Kuulge, ma lähen sitale nüüd!”, aga veel rõvedamad on need, kes selle kohta mingit jubedat väljendit kasutavad.
“Ah, ma lähen lasen karu Serenasse,” ütles ükskord ühe sõbranna isa, kui ma neil külas olin. Mul võttis vist 15 minutit aega aru saamaks, et kuhu ta läheb, või mida ta teeb.
54 kommentaari
Tegelikult ma ei kujutanud ettegi, et on olemas peresid, kus avalikult puuksutatakse, käiakse asjal lahtiste ustega, jäetakse vajaminevad hügieenisidemed või kondoomid igaks juhuks nähtavalt käeulatusse, raseeritakse ihukarvu (v.a. habe) jne. Ma saan aru, et vist ka meigitakse meeste ees. Ei kujuta ette, ausalt. Minu lapsepõlve kodus, paljulapselises, kasvasid poisid ja tüdrukud kõrvuti. Olude sunnil ja mingis vanuses ka sooüleselt mitu last ühes toas. Õige jah, see oli pea “sada” aastat tagasi. Kuid ka hiljem, oma naistega – pika elu jooksul oli neid mitmeid, ei tulnud sellised vabadused iseendal mõttessegi. Ju mul siis vedas ka nende naistega, intelligentsed ja taktitundelised inimesed sattusid olema. Nii olengi kogu oma elu elanud, teades, et teatud intiimsust partneriga küll jagatakse ja demonstreeritakse, kuid on veelgi intiimsemaid asju, mida KUNAGI teiste ees ei tehta. Ka kõige lähedasemate ja armsamate ees. Muidugi, koos elades juhtub ikka. Taktitundeline inimene lihtsalt “ei märka” seda.
P.S. Siin loetud “avastus” inimkäitumisest on sedavõrd suur, et alles nüüd hakkan ma taipama vene aja vaksalite ja kasarmute jalajälgedega kemmergukultuuri olemust.
Minu jaoks oli nii nr 1 kui nr 2 hirmus tabu, kuniks ühel spaapuhkusel toidumürgituse sain, ning pmts end täis lasin tema ees. Siis nagu..väga enam vahet polnud :D. Pissime kardina taga kui teine dushi all, sünnitasime koos, aga nr 2 on siiski kinnise ukse taga mõlemil (kuigi ka meil laps tõmbab ust lahti). Peeretamine juhtub kogemata, mitte kunagi sihilikult kellegi juuresolekul.
Ja naisteasju ei häbene! Hakkasin peale sünnitust kasutama Yuukki menstrual cupi, ning see on ülimalt hea ja tervise- ning loodussõbralik toode! Mallukas võiks ka seda toodet proovida ja blogilugejatele reklaamida! Teate ka kui kaua 1 tampoon või side prügimäel laguneb?
no see r6vetsemine on väga paljugi suhtumise kysimus. mul juhtum yhe varasema elukaaslasega – tema muudkui trygis vetsu, kui mina seal olin ega suutnud aru saada, et minu jaoks ei olnud see normaalne käitumine. elik vetsu uks olgu kinni ja mingit sissetrygimist ei ole. hoopis teine tera on see, kui yks on dushi all ja vetsuskäik oodata ei kannata.
peeretamine, krooksumine – kogemata, ok. sihilikult ja kommentaaride saatel – ei.
Appi, mis saksapreilid siin koos on. Kehagaaside väljutamine on täiesti loomulik ja inimlik asi minu jaoks. Avalikus koas, külas, sõprade ees, kui keegi on külas jne seda tõesti ei tee, aga kui oma kodus ka ei või, kus siis veel? Ma ei hakka küll selle jaoks teise tuppa minema ja mul on täiesti savi, kui mu elukaaslane peeretab, ma ei pane seda isegi tähele enam. Tunneme ennast mugavalt juba suhte algusest peale ja vähem seksikas ta minu jaoks ei ole ja mina tema jaoks ka mitte (olen küsinud temalt, teda ei häiri). Une ajal nagunii inimesed lasevad gaase välja, mismoodi siis seda “seksikust” säilitada? Mul oli ükskord toidumürgitus, mille tagajärjel olid mul kohutavad gaasid, mida ma kontrollida ei suutnud, seega ta on kõige hullema ära näinud juba. Oleme isegi peeretusvõistlusi pidanud ja vahel naerame ka üksteise üle, kui eriti valju gaas on. Elu tuleb huumoriga võtta. Seda ma muidugi nõuan küll, et wc-s ikka pärast number kahte õhuvärskendit kasutatakse, aga ma ei tea, kuhu meestel koguaeg nii kiire on, vahel unustatakse isegi vett peale tõmmata, õnneks väga harva.
Wc-d ei lukusta me ka, seega oleme ikka üksteisele häda ajal peale sattunud, maailm seisma pole jäänud.
Muidugi mõned piirid on ka. Näiteks päevasidemeid ma küll ta ees ei vaheta ja tampoone ei paigalda, see teema on täiesti välistatud mehe jaoks. Päevadest ta ei taha tõesti mitte midagi teada. Võib-olla on asi selles, et meestel pole päevi ja seetõttu tunduvad need rõvedad.
Pole endiselt aru saanud kuidas osade inimeste meelest tähendab suhtes enese “vabalt tundmine” teineteise s*tahaisuga lämmatamist. Minu meelest näitab teatud privaatsuse hoidmine viisakust ja austust teise inimese vastu, vahet ei ole kas tegemist on kallima, sõbra, tuttava või kellega tahes. Kui kogemata juhtub, siis elame rahus edasi, kuid teadliku s*ttumist ma enda suhtes ei kannataks. Kohe päris ausalt, ma ei suudaks sellise mehega suhtes olla. Sellest mida teised enda koduseinte vahel teevad on mul täiesti kama.
Ei tea, pole end lämmatatuna tundnud ja mees pole samuti õhupuuduse üle kurtnud. 😀
Enamasti on gaasid nagunii lõhnatud, seega “s*tahaisuga lämmatamine” on suhteliselt liialdatud väide.
Oleme üle kolme aasta koos olnud ja tunneme teineteise seltsis väga vabalt, aga meie arvates võiksid teatud toimingud ikka omaette toimuda. Krooksutamine on üsna savi(see ei tähenda, et teineteise nina all ja suu suurelt lahti), aga peeretamine, lahtise uksega vetsus käimine,raseerimine(ei räägi siin habemeajamisest) on küll üsna sürr. Ma ei tahaks isegi jalgu raseerida tema nähes. Jah, ta teab, et ma raseerin jalgu ja muid kohti ka, aga see ei tähenda, et ta peaks seda ilmtingimata nägema. Kui juhtubki midagi tegema või nägema, siis korra naerad selle üle, aga mingi viisakus teineteise suhtes ikka võiks jääda.
peeru ei lase üksteise ees ja mees minu ees pissida ka ei saa, kuigi mõnikord kui mul väga suur häda on ja ta vannitoas on, olen läinud ja pissinud… kangemat eelistan ikka üksi teha, uks on ikka ka üldjuhul kinni, kuigi on juhtunud, et vahepeal, kui oleme kuhugi välja kiirustanud on mees kähku pissile lipand ja ukse lahti jätnud..
aga mul on üks sõbranna, kelle ees ei ole mitte mingit piinlikust ei mul ega tal ka minu ees 😀 kui vannitoas ennast korda teeme enne välja minekut siis ikka, kui häda tuleb, teeb selle ära, vahet pole, kas kange või see lahjem variant 😀
Me tunneme end mehega teineteise ees üsna vabalt.
Olime umbes 2 aastat koos olnud, kui temal tuli esimest korda kogemata peenike peer. Ta läks näost nii punaseks, aga elas selle häbi üle. Siis ükskord tegin mina öösel (arvates, et mees magab) hääletu salapuuksu, aga see munakas, mis toa täitis… Mees põgenes naerukrampides, ise alguses pidin häbist pillima hakkama, aga lõpetasin ka naerupisaratega. Mõnda aega olime veel viisakad, aga aja jooksul on kuidagi nii läinud, et peeretame vabalt teineteise ees. Kui üks meist kõrval sööb või meil on parajasti lembehetk, siis muidugi hoiame kinni ning teki all olles küsib peeruhädaline esmalt teise käest luba, aga muidu kumbki teise tuppa puuksutama ei jookse.
Suhte alguses ei tahtnud ma ka number kaks häda teha, kui mehe juures olin, aga täna pole enam mingit probleemi mehega võidu vetsuni joosta, et kes esimesena pärast kohvijoomist kakale jõuab. Ma võin küll öelda, et miski ei valmista enam mehe ees piinlikkust. Olen lahtise kõhu ajal vetsus karjunud: “Ma loodan, et sa ei kuulnud seda!” Ja mees on vastu karjunud: “Kui sa mõtled seda – (puristavad häälitsused) – siis ei kuulnud!” Ja kui mina olen kuulnud, mis hääled temal lahtise kõhuga vetsust kostuvad, siis olen karjunud teisest toast: “Kas jäid terveks või pean kiirabi kutsuma?” 😀 Jeerum, ma naeran isegi praegu selle peale. Eriti rõve olen. 😀
Selliseid loomulikke asju võiks ikka huumoriga võtta, aga saan aru, et kõik oleneb inimestest. Ma alles hiljuti sain teada, et kõik ei tõmbagi oma meestel pükse alla, kui nood nõusid pesevad, et kõik ei teegi rannas vetikasõda ega sodi teineteisel sügava une ajal nägusid. Ühesõnaga on meie suhe täis nalja, naeru, krutskeid, lapsikust ja vabadustunnet.
Meil on koos hea, lõbus ja turvaline olla. See ongi kõige olulisem. Kuidas saab keegi teine öelda, et me ei austa teineteist, kui kõhugaase kinni ei hoia? Ma küll ei leia, et me seetõttu teineteist vähem austame. Ma arvan, et meie vastastikust austust ja armastust näitab juba 10-aastane kooselu, mille jooksul on olnud piinlikumaidki vahejuhtumeid kui kärts peeru. 🙂
Haha, hea kommentaar! Me vahel ka hoiatame ette üksteist, et nüüd tuleb gaas või et praegu ei tasuks vetsu minna jms. Kiusame pidevalt üksteist, teeme kõdi, tõmbame samuti naljapärast pükse alla või näpistame tagumikust üksteist… Võtame ka selliseid asju naljaga ja ma leian, et meil on palju tervislikum suhe, kui neil, kes üritavad kangesti teha nägu, et nad on täiuslikud olendid, kes ei väljuta kehagaase ja -vedelikke. Austusega ei ole siin pistmist, kõik on oma peas kinni.
Just nimelt, austuses ongi kõik kinni. Jah, saan aru kui tõesti on toidumürgitus vms, kus lihtsalt ei ole võimalik gaase kinni hoida, aga no kurat, kui mees laseb rahumeeli minu kõrval peeru, kui me telekat vaatame siis minu jaoks on see tõesti rõve. Oleme ka meie igasugu lollusi teinud, üksteist vees nö “ära uputanud” niisama madistanud, põhiline lemmik muidugi üksteisele “rullnoka nina” tegemine jne, aga need on lõbusad süütud naljad, kus ei pea kellegi sitahaisu sisse hingama. Aga eks igale ühele oma, kellele meeldib ja tunneb end nii vabalt, kellele mitte.
Meie peres pole samuti sellist rõvetsemist, mina käin wc´s alati kinnise uksuga, mille tavaliselt lukku keeran, vahet pole siis, mida ma seal teen. Ja õnneks meil on kaks wc´d kodus, niiet kui keegi on dushi all, saab rahulikult teist wc´d kasutada. Minu jaoks näitab oma keha üle valitsemine austust teise inimese vastu ja terve selle 10 aasta jooksul, koos kahe rasedusega, olen suutnud oma keha ilusti valitseda, mees pole mitte ühtegi korda midagi kuulnud minu poolt. Mees üritab ka võimalikult diskreetselt omi asju ajada ja ainuke, kes meil lahtise uksega wcs käib on kolme aastane laps. Aga küll tema ka varsti õpib 🙂
Hea teema ja head vastused 😀
Meie oleme pea 10a koos olnud ja mina ei suudaks küll mehe ees peeru lasta! Mis sest et oleme koos kaks sünnitust üle elanud (see ilmselt käib ka “rõvedate” asjade hulka). Raseduse ajal polnud ka mingit tungi teise inimese ees peeru lasta, võidu peeretamine tundub juba liiga ulme 😀
Samas pissimisega probleemi pole, telgi-retkedel seisab isegi kõrval ja peletab sääski. Jämedamad hädad ei tuleks kõne allagi 😀
Ja siis need “naiste asjad”: mul on need vannitoas korvis ja neid ei häbene kellegi ees.
Ei ole kombeks kõhutuult avalikult söömise ajal lasta. Selleks ikka viisakalt liigutakse vetsu või teisetuppa. Vetsu uks on meil kinni, nii nr1 kui ka nr2 puhul. Üpris kriipi oleks.
Poika tuleb vahest lükkab ust lahti, aga kuna meil on mega tilluke vets, siis hoian jalga ees 🙂
Mul oli klassiõde kellele meeldis vetsus telefoniga rääkida. Absoluutselt koguaeg. Ma ei teagi, kas tal kohe oli samal ajal alati häda v ta lõpuks lihtsalt istus seal harjumusest. Üpris nõme oli rääkida, kui teisepool toru keegi hullult punnab :/
Ma paneks siia juurde veel koerte/kasside lasteks nimetamise, laste poes jalgupidi kärusse toppimise ning teiste ees suitsetamise (nt vihmaga bussipeatuses või lausa ilusa ilmaga poeukse ees). Et jah, suht igaühel oma. Ühe jaoks normaalne, teine tahaks hoopis midagi drastilist teha.
Täiesti õige jutt! Kui keegi peeretab ja palub vabandust et “Oih, kogemata” siis pole ju hullu, ei tehtud ju meelega ja see on loomulik et vahest ikka juhtub, ka naistel 😉 Aga rõve on see, kui mees või naine lihtsalt peeru lasevad (nagu mu sõbranna ja tema mees) ja siis kommenteerivad, et kui rõve ikka see hais on ja kummal hullemad olnud on. No vot see on rõveduse tipp. Kui mees minu ees juhtub peeretama siis alati vabandab või lihtsalt läheb vetsu aga mingit meelega teineteise ees peeretamist ei talu me kumbki, lapsed ka teavad kus on sobilik ja kus mitte. Vetsus ja pesemas käin ma alati uks kinni ja lukus, üksi või mitte 😀 See lihtsalt sellepärast, et olen palju õudukaid vaadanud 😀
Mina ja mu kutt oleme üksteisega nii harjunud, et kui ka puuks tuleb voodis või telekat vaadates, siis sellest nagu probleemi ei tekitata… Kindlasti on välistatud kõhutuulte laskmine ja röhitsemine söögilauas. Oleme ka teineteise ees nr. 1 hädal käinud, sest duss ja wc on ühes ruumis, loomulikult me ei vaata, kuidas hädasid tehtakse. 😀
Kui ma olen üksinda kodus ja lähen põit tühjendama, siis uks on nati lahti, kui aga nr 2’le, siis uks on alati kinni ja tavaliselt ka lukus. Sama kehtib ka dussi all käimise puhul, vahet pole, kas olen üksinda kodus või mitmekesi, uks on alati kinni ja lukus.
Jubedalt häirib, kui ämm vetsus käies ukse irvakile jätab!! Ma ei taha kuulda mida ta seal teeb. Päris mitu korda olen sisse jalutanud…
Mees alguses minu ees ei peeretanud aga mingiaeg hakkas seda tegema ja alguses häiris küll mind aga nüüd olen ära harjunud ja kui ta seda teeb siis ma vaatan lihtsalt pool naeruse näoga otsa, et mis sa tegid jälle ja tema ütleb juba ise oih, või vabandust 😀 Mina olen aga nagu daam, ei suuda lihtsalt seda tema ees meelega teha ja veel mingi rõveda häälega. Kuna mul õnneks harva tuleb p välja häälega siis enamus aega kui puuksun ei kuulegi tema nt aga ka päris tema kõrval ma seda ei tee rahus. Ühe korra on ta kuulnud seda väikest häälekest ka ja minul oli üli piinlik aga tema naeris 😀
Häda nr 2 teeksin ma suurima rõõmuga üldse siis kui teda kodus pole aga kui on kodus siis oskan ma asja ajada nii vaikselt, et ta ei kuule midagi, iseasi on sellega kui kõhuga jama on. Siis olen ma talle lausa viimases hädas öelnud, et ma ei saa oma häda teha kui sa kuuled, sest siis ei saa iga kord asja tegemisega vaikselt hakkama nagu me kõik teame 😀
Ja kui tema oma hädasid teeb siis pissides tõmbab ukse koomale aga teist häda tehes paneb alati kinni viisakalt.
Mul mees ütleb, et kui kinni hoida, siis see levib mööda kõhtu ülespoole ajusse ja sealt need sitad mõtted tulevadki 😀
Üldjuhul on meil nii, et mees teeb, mis tahab, aga mina olen viisakas 😀
Issand mu mees ütleb täpselt sama 😀
Jahh, pean tõdema et Sul on täiesti õigus !
Aga pean ka ausalt tunnistama, et ka mina olen teinud häda/sid uks lahti. Miks ? Sest mul on kodus 1a laps kes hakkab röökima hingetuks kui mind silmapiiril pole(vahel harva õnnestub uks kinni tõmmata ja siis jõuab ta ka uksetaha uutama). Ise istun potil-uks pärani lahti ja põen, et omg mõtle kui keegi sisse astub!!
Kui mees kodus, siis ikka sulgen ukse ja panen lausa lukku ka, et jumala eest keegi piiluma ei tuleks 😀
Aga jah enne kui mul last polnud, mõtlesin et need inimesed kes kakavad uks lahti on kiiksuga, pean tõdema, et see on kahjuks hetkel paratamatu tegu..
Vetsus olles ikka uks kinni, aga peeru küll kinni ei hoia või selle pärast teise tuppa ei jookse kumbki. Meil wc ja dušš samas ruumis niiet kui üks on pesemas, siis teine sellepärast kannatama ei hakka. Niiet vajadusel võin ka mehe nähes häda teha. Ainuke asi mida ma mehe ees ei teeks on tampooni vahetamine. Laps meil ka ikka vahest naerab kui kõhutuuled tulevad. Pole keelanud ka, aga sõna peeretama ei luba tal kasutada, puuksutama peab ütlema. Pole vaja, et laps ilmaasjata häbi peaks tundma kui kuskil kogemata tuleb või gaasivalusi sest ebaviisakas ju on.
Mu peres pole kah meelega teiste ees peeretamise kombeid olnud ja üldiselt vältimatult kogemata kah ei juhtunud nagu. Niiet ma vahtisin kui töll lapsepõlves, kui päälinna perekonnatuttav meil maal ja metsas külas oli, ise erudeeritud kirjandusõpetaja ja peen mukkiv proua, ja ta äkki lauakatmise ajal mu kõrval kärtsu peeru lasi. Ju siis “pole tervislik kinni hoida”. Või kuidas see teine ütlus oligi, et parem häbi näos kui valu kõhus 😀 Aga ta ei teinud teist nägugi.
mind on kasvatatud nii, et teiste ees ei situ, peereta, noki nina..
ja ma peaks inimest ebaviisakaks, kes seda minu ees meelega teeb.
No nii täppi annab kirjutada! Jagan sinu arvamust 100%
Sellega on nii, et minu jaoks on ka ülinõme, kui külaliste ees või söögilauas hakatakse peeretama. Jumala ees, kui nii kaua kinni hoida ei kannata, siis on vist midagi viga.
Aga samas on minu jaoks täitsa okei, et kahekesi olles võib emmal-kummal väike peeruke tulla. Kui just meelega punnitama ei hakka, siis ma ei näe põhjust, miks kahekesi olles peaks mees kohe teise tuppa jooksma, nii hellik ma ka pole 😀
Wcs on tavaliselt kass käpaga ukse lahti tõmmanud, kui unustan seda korralikult lõksust kinni panna, ta selline uudishimulik 😀 Aga mehe ees häda tegemine on üks suur EI, kas või nii, et tema on elutoas ja ma lahtise uksega wc-s (kuigi ega ta otse sisse ei näeks). Mõni üksik kord on juhtunud, et kui üks meist on duši all ja teisel häda, siis on asja ära ajanud, aga siis ka ei ole seda konkreetselt näha (kardin ju ees) või kuulda (veesolin käib üle). See viimane siis just häda nr 1 kohta 😀
Aga jah, hoolimata sellest, kas inimene pussutab elukaaslasega kodus võidu, võiks külas olles või kedagi võõrustades siiski ise viisakaks ja kombekaks jääda. Oma suletud uste taga tee, mis tahad, aga kui keegi võõras on juures, võiks veidi oma käitumist kontrollida- isegi siis, kui “Olen omas kodus, tunnen end mugavalt”.
Kui meest kodus pole, siis on küll vetsuuks pidevalt lahti. Mitte, et mulle endale see nii väga meeldiks, vaid kaheaastase pärast, kes lammutab ukse sireeni huilgamise saatel lihtsalt maha, kui see kinni on. Puuksutamisega on nii, et enne rasedust seda üldjuhul juhtus harva, konkreetselt teineteise ees, raseduse ajal läks asi väheke käest ära. Elasime ka ühetoalises ja kuuldavus oli liiga hea, seega polnud enam vahet, kas veeren vetsu või puuksutan sealsamas 😀 Suuremate hädade puhul on uks alati kinni, küll aga juhtub juttude ajamist sel ajal kui kumbki potil istub, seda siiski läbi kinnise ukse. 🙂
Minul peab uks kinni olema ja hoolitsen ka selle eest, et teistel uks lahti on. 10a koos ja mees saab siiani mu käest riielda, kui tuleb nt voodisse peeretama või siis vaatame koos tv ja peeretab. Raske siis minna wc-sse. Pole sinna üldse pikk tee. Minu arust peeretamine teistest eemal näitab seda, et sa hoolid teistest. Miks peaks tahtma kallim kuulda sinu peeru ja siis seda haisu veel kannatama. Kahju ainult, et wc-s ei ole paremat ventilatisooni.
Elementaarsed kombed võiks igal inimesel olla. Peeru külaliste ees ega söögilauas ei lase ega pole kunagi kuulnud ka laskmas. Vetsu uks alati kinni.
Küll aga elades enne ära kolimist koos suure perega ja ühe vetsuga, siis kuuled ikka kedagi hõikamas, kas keegi tahab enne wcs käia, kui see pikemaks perioodiks hõivatakse. Emale käis see närvidele, aga paratamatult säästab see ette teatamine vetsu järjekordadest 😀 aga jah, viisakalt siiski.
Ma jälle ei suuda aru saada neist naistest, kes oma hügieenitarbeid avalikult lehvitavad. No eks koos elades nii või naa teine pool teab, mis seis “päevade” ajal on või mida sa kasutad vms ja tegelikult ei ole selles midagi halba, loomulik asi ju, aga ma ikka alati peidan diskreetselt pihku või taskusse ära, kui läbi toa vetsu lähen. Samuti on mu asjad kapis, kuhu mees naljalt ei satu. Ma ei tea, kuidagi ebameeldiv on, tunnen ennast ebakindlalt, ehkki tegelikult ju nii hullu põhjust ei ole. 😀
Vetsus käib ikka uks kinni, ei kujutaks ettegi, et see peaks teisiti olema. 😀
Mul on tampoonid WC põrandal karbiga maas, sest mul pole veel lihtsalt WCs kappi 🙁
Mul asjad vetsus riiuli peal. Tahan asju ikka käe-jala juures hoida, ei teki seda olukorda, et järsku kui vaja on ei ole midagi vajalikku. Mitte üks hing pole selle kohta midagi öelnud. Ju saavad ise ka aru, et normaalne elu osa siiski 😀
Minu puhul on selline rõvetsemine küll välistatud. Mitte iialgi ei hakka mina kellegi ees peeretama ja mitte iialgi ei tolereeri ma sellist käitumist ka pereliikmete poolt. See on nii labane lihtsalt. Samuti ei suudaks ma enam ealeski külla minna inimesele, kes külaliste ees nii käitub. Kunagi oli hea ütlemine, et abielus on mesinädalad läbi siis kui teineteise ees esimest korda peeru lastakse, edasi on rutiin ja hall argipäev. No minu mesinädalad kestavad siis igavesti 🙂
Meie oleme mehega ühed neist imelikest, kes üksteise ees peeretavad. Eriti nüüd, rasedusega on asi päris hulluks läinud. Ausalt – oleme korraldanud võidupeeretamist ja tundus, et mees tundis end halvasti, kuna silmnähtavalt alla jäi. Enne rasedust ei olnud probleemi peeretada, aga siis olid mu peerud tõsimeeli vähemalt 3x hädisemad.
Vetsus pissil käies hoian vahepeal ust lahti, kuid pole võimalik, et keegi peale satub. Pluss kui kumbki vannitoas asjatab ja teisel kusehäda tuleb, siis ei hakka silmad ristis kannatama. Ainus “kiiks” on see, et mees ei pea nägema, kuidas ma pühin 😀 olen istunud 3 minutit niisama, sest tüübil oli toimetamist.
Mis sittumisse puutub, siis see on kindel ei, et keegi kõrval vahib. Kuna ma olen kiirsittuja, siis saan paari hetkega oma asjad aetud ning kõik saab nii kaua oodata. Mees ütleb, et tal ei ole vahet kui näeks, aga olen kindel, et mu tagauks ei tööta kellegi kullipilgu all. Samas teine pool hoiab vetsu ust lahti ja ma olen päris mitu korda käinud juttu rääkimas temaga tähtsal ajal. Ta, kuramus, mängib telefoniga mingisugune 20 minutit vähemalt, loomulikult on mul tähtsaid jutte vahepeal, mis oodata ei kannata 😀 pealegi hakkab ta ise ka rääkima potil ning kõiki sõnu teistes tubades ei kuule. Kui pühkima hakkab, pööran poole lause pealt selja ja jalutan minema. Seda näha ei taha.
Raseerinud jalgevahet mehe ees ei ole, küll aga ulatas ta oma abikäe, kui mu kõht ja põõsas liiga suureks kasvasid. Tol hetkel oli vastu, nüüdseks juba unustatud.
Ahjaa, kunagi tegime Skype kõnet ja mees parasjagu vetsus istus. Väljutusfaas läbi, pani läpaka maha ja hakkas pühkima. Ma tegin screenshoti sellest, kuidas ta oma urrukat pühib 😀 Õnneks oli mingi üsna halva kvaliteediga kaamera ning ühtegi “püha kohta” peale ei jäänud.
Lihtsalt rõve, nii labast käitumist küll suhtes olles ette ei kujutaks.
Ma just tahtsin öelda, et üks elutervemaid kommentaare siin loetute hulgast.
Njaa. Kas labasust nimetatakse tänapäeval eluterveks suhtumiseks? Ma julgeks arvata, et see “eluterve” suhtumine on utreeritud ja liba. Keskmine perv saab lugedes ilmselt orgasmi. Rõve.
No meil on asjalood tapselt samamoodi. Ei nae selles midagi imelikku. Ma ei leia, et peaks midagi nii loomulikku ja igapaevast habenema. Ja kui sellest suurt numbrit mitte teha, siis ei pane tahelegi..
A ma vist olen köige häbelikum üldse.. Oma hädasi teen ma tavaliselt, siis kui meest pole, no pissil ikka käin, aga üritan mitte soristada nagu lehm ja üritan viisakaks jääda.. Kunagima sellest kellelegi teada ei anna,mis seis mul seal oli,kas lahti kinni vms ja ei ütle ma ka,et lähen seda v teist sinna tegema.. 😀
Mina olen samuti selline häbelik. Olen mehega suhtes olnud juba kolm aastat ja koos oleme sellest elanud poolteist aastat kindlasti juba, aga tema endiselt arvab et tema naine on imeloom, kes ei kaka ja ei puuksuta. Tema tunneb end muidugi kodus olles vabalt ja mina seda pahaks ei pane. Pigem häirib see, et ta viimasel ajal on huvi hakanud tundma selle vastu, et kas ma siis tõesti ei puuksuta ja nüüd on jõudnud järeldusele, et küllap ma teen seda siis kui teda kodus ei ole 😀
Ja isegi pissil oskan ma käia nii vaikselt et mees ei saa arugi.
See on suurelt inimeses endas kinni. Ilmselt olen ise niivõrd viisakaks kasvanud, et kui kodus alles elasin ei olnud mingit kinnihoidmist. Nüüd aga koduste lähedal olen samasugune nagu kodus mehega. Ei piiksu ega puuksu. Tundub lihtsalt väga ebaviisakas.
Meil sellist varianti pole, et vetsuskäimist tähele ei pane aga tegelt ka – hädade kinnihoidmine ja ootamine kuni mees kodust ära läheb pole ka ju eriti mõistlik?:D Arusaadav, et üritada veits delikaatsemalt asju ajada, aga et päris kinni hoida? Külaliste jms juuresolekul ma ka vetsu gaase väljutama nagu traktor ei lähe, aga see on ju mõned tunnid – mehega kodus olen igapäevaselt 😀
Isegi minu 3 aastane ei taha uks lahti kakada, jookseb vetsu, keerab ukse seest lukku ja siis kui valmis, hõikab “Kõik!” (see tähendab, et tuleb pühkida aidata) ning siis läheme ukseni ja kuna see on lukus, siis ta ütleb, et oota, ma teen lahti ja ära ennem tule, kui ma poti peale tagasi jõuan istuda.
Neid, kes uks lahti karu tapavad, on tõenäoliselt väiksena karistatud pimedasse vetsu kinni panemisega, tean ise üht sellist perekonda, kus 4 aastane laps ka teistele külla minnes uks lahti asja vetsus ajab.
Ma sain selle viimase Malluka lause peale ühe kõva kõhutäie naerda 😀 Ei no ma ka aru ei saa,mis inimesed need on,kes ikka uks kahti omi asju ajavad. Krt,midagi võiks ikka enda teada ka jääda.
Me muutusime mehega teineteise ees mugavaks alles siis kui suhet oli vaevalt 1,5 aastat ning lapseootel olin. Seega suurte gaasivalude käes vaeveldes tuli esimene ”puss” ära :D.
Aga ei, ma ei käi lahtise uksega hädal, ma panen isegi siis vannitoaukse kinni kui käin hambaid pesemas. Sihilikult mehe ees midagi välja punnitama ja laskma ei hakka samuti. Ka raseerimist ei harrasta mehe juuresolekul .. Need on minu arust sellised asjad et.. Kõik teavad, mida kõik teevad aga nad lihtsalt ei näita seda ega räägi sellest kõva häälega ? Nii vist on õige öelda.
Samuti vihkan ma neid väljendeid ” Lähen karu tapma ” jne. Suur inimene, mine lihtsalt vetsu ja ära kuuluta kõigile seda, mis sa seal teed . Mille jaoks ? Mul oli kunagi noormees, kellel oli vaja paaniliselt teavitada, mida ta vetsus teeb – MIND EI HUVITA ! 😀
Hahaha, no ma naersin küll päris korralikult selle karu Serenasse peale 😀 Meie oleme mehega need rõvedikud, kes üksteise ees kõike teevad ja ma jällegi ei kujuta ette, et peaksin meeletult kinni hoidma või ennast ukse taha peeretama vabandama. Igaühele oma 😀
Oh ei, isegi mu kolme aastane ei peereta söögilauas, söögi ajal. Sama lugu krooksumisega, nii vaja on- siis mine tualetti ja tee see seal ära omaette, aga söögilauas kus mina olen, sellist asja ei tohi olla.
Mehe poeg külas käib, siis igakord sellega probleem, tõstab kanni ka veel ja naerab, kohutav, vahel tekib mul tunne et tema pere kodus istubki ümber laua ja siis “situvad” koos võidu söögi ajal?
Mees, pere kõige suurem peerutootja, aga ka, ikka söömise ajal, külalistega ja külas- oskab viisakas olla küll ja ilma sõnu peale lugemata.
wc, käime ikka kinnise uksega. Üksi kodus olen, siis võimalik et vahel lahtiste uste päevad, aga meil nii v naa ei näe ise toas toimuvat ja ka mööda mineja ei näe potil istujat, aga keegi ikka kodus siis ikka kinni uks.
No kui ma üksi kodus olen, siis ma võin ka uks lahti olla, aga enamasti panen isegi siis kinni. Harjumus ju:D
Kui, sa oleks mu isiklik tuttav, siis sa teaks juba ammu, mida tähendab minujaoks gaasikamber, aga üldiselt on mees piisavalt viisakas, et teisi inimesi ei terroriseeri enda metaaniga ja mina ammugi mitte… 7 kooselu aasta jooksul austame me üksteist piisavalt palju veel, et häda tehes wc-ust lahti ei hoia ja karju “Mis täna süüa teeme?”
Täpselt nii, ma pole sellest iialgi aru saanud.
Minumeelest see näitab respekti puudumist teise inimese vastu.
Sihilikult me nüüd üksteise ees ei peereta, aga kui juhtub, siis selle pärast ei häbene enam ammu 😀 Nr kahte ei kujuta küll ette uks pärani tegemas, enamasti panen veel ukse lisaks lukku kah. Harjumusest. Aga pissil olen küll juhtunud käima lahtise uksega. Mõni ütleb, et kõige õudsem asi, mida oma mehe ees teha, on raseerimine. No ei tea, olen seda päris tihti teinud, kui koos saunas käime või nii.
Ma olen ka kuulnud, et ei raseeriks mehe ees. Minu meelest pole see üldse midagi nii hullu ju? Vähemalt parem kui kakamine 😀
Same here.
Kui ma über rase olin, siis mees isegi aitas mind.
Sõbranna ütles selle peale, et neil elukaaslasega selline suhe pole.
Mismõttes selline?
Kui ma olen suur kui emavaal, siis kes veel mind aitab?
Veider…
+1
Meil sama, et kui juhtub, siis ei häbene kumbki, sest mis seal vahet on, minu elu ega suhtumist mehesse see üks peerukene ei muuda. Aga vetsus tõesti pärani lahti uksega ei käi, ei kujuta ette ka, et nii võiks olla.
Ma olen ka seda “karu Serenasse laskmise” väljendit kuulnud ja ma ei saanud ka algul aru, millest jutt. Nüüd tundub lihtsalt naljakas 😛
Meil on elamises nii õhukesed seinad ja vetsu asukoht nii niru, et iga hääleke on ikka ilgelt hästi kuulda. Sellest pole mul üldse probleemi kui mees minu ees “rõvetseb” ja siiani pole külaliste ees seda teinud, aga ise küll ei taha, et mind kuulda oleks 😀 Üritan võimalikult diskreetselt asju ajada. Kui keegi külas on, siis vahest isegi ei lähe vetsu.