Ma ei olegi kindel, kas asi on selles, et mul on päevad ja seetõttu tunnen, et olen täis viha, raevu ja solvumist, või olen ma niisama täis viha, raevu ja solvumist.
Otseseid põhjuseid ei ole. Vallandas see küll tänane kahetunnine tripp koju Männikult, kus ma ALATI ära eksin. ALATI. Never ei jõua õigesse kohta ega õigesse peatusesse ja alati raiun nagu rauda, et jaja ei ole vaja mind saata, ma ju muidugi oskan ise minna.
Ja üldse tundub mulle, et olenemata kogu tähelepanust mis ma saan, ei ole mulle sellest ikkkagi küllalt. Sest ma tahan ROHKEM. Muidu ma ei mängi.
Ja mul on tunne, et ma enam ei taha mängida. Aga ma ei tea, mida ma siis teha tahan ka. Hetkel tahan ma teha valmis oma kukeseene-peekoniroa ja kõik putsi saata.
Side lõpp.
Kommentaarid puuduvad