Lõpuks saime kõik asjad aetud ja ongi valma! Maksin majutuse ettemaksu ära, ostsime ka lennupiletid. Meile neljale otselennud Helsinkist Tenerifele 880€. Kui ma oleks mõned ümberistumised nõus ära kannatama olnud ja leppinud 3 päeva vähem Tenerifel olemisega, oleksime saanud neljale piletid ka 650€ eest. Ümberistumised olid tegelt hästi väikse vahega ja äärepealt olekski odavamat teed läinud, aga esiteks ei tahtnud ma loovutada ühtki päeva soojal maal, ei tahtnud lastega mööda lennujaamasid konnata ja kõige tähtsam – ma ei julenud lihtsalt Londoni lennujaamas olla. Arvestades, mis siin maailmas toimub, ei ole kindlasti kuskil 100% turvaline, aga lihtsalt kuidagi nagu sisetunne ütles, et sinna ma minna ei taha.
Ivo tuleb ka selleks ajaks meile Lottele elukaaslaseks, seega loodan selle infoga juba eos summutada kõikide murdvaraste plaanid meie maja tühjaks tassida. Mitte, et meil siia vist midagi väga jääks ka, sest arvutid ja kaamerad võtan ma ju enivei kaasa. Seega, kes röövima tuleb, peab leppima Ivo või Lottega.
Los Gigantes, siit me tuleme! Kuue kuu pärast…
Kui see tehtud sai, siis oli selline kergendustunne, et ei pea enam juurdlema, et kas ikka saame piletid, või kas need lähevad äkki odavamaks või kallimaks või… Mingu nad nüüd lakke või megasoodsaks, meid see enam ei puuduta, meil on olemas, jehhuu! Ainult Tallinn-Helsinki lennupiletid või laevapiletid on puudu, aga no kuna sinna on kõigest pool aastat aega, siis nendega ma kiirustama ei hakka.
Küll aga tuli mul täna kiirustada Mammu Couture salongi, sest eile helistati mulle ja kutsuti Kolmeraudsesse. Ma pole seda küll ealeski vaadanud, aga nagu ma aru saan, siis tegeleb Raud seal saates oma külaliste peedistamisega. Kuigi ma ütlesin, et okei, ma tulen, siis ülejäänud õhtu juurdlesin ma, et millega Mihkel-poiss mind siis “pihtide vahele” võtab? Huvitav, mida ta küsib? Raudselt ma olen mingi mökk-mökk ja vastata ei oska essugi, endal lott põlvini. Seega otsustasin ma, et vähemalt välja kavatsen ma hea näha. Selle pärast ma sinna Mammu salongi kobisin, et endale uus kleit osta. Mul olid endal sellised nõudmised, et tahaks, et see oleks must (et vähem pekine tunduda), et jalad oleks näha (sest see on mu ainukene peenikene osa veel, mis alles jäänud on), et tal oleks varrukad (et pekised käevarred millegi sisse peita) ja no veits tissi võiks ju ka näha olla. Ja no kae nalja – TÄPSELT selline kleit seal oligi, justament minu suuruses. Ma tegin seal pilti ka, aga see nii mega udune telefoniklõps, ei tee nii au sellele kleidile, kui võiks, seega ma loodan, et ehk Kerli homme enne saadet teeb must parema pildi. Ütleme nii, et isegi minusuguse mammi tõmbas päris kabedaks 😀
Üldse iga päev on nii kiire, aga samas mõnus. Tuiskan kogu aeg ühest kohast teise, aga lõpuks on kõige lahedamad hetked ikka need, kus ma kodus oma lasteparves olen. Eriti Mari on nüüd rohkem rääkima õppides NII NALJAKAS! Eile üritas ta Lottele mütsi pähe panna, aga kui te nüüd mõtlete koera pea kujule, siis inimese müts talle enivei pähe ei lähe onju. Mari ikkagi üritas ja üritas, kuni lõpus ohkas: “Lotte(l) ei ole pea…”
Veel meeldib Marile täiega snäppida. Kogu aeg pean vaatama, et ta mu telefoni kuskilt ei leiaks, et ma siis jälle hüüda saaks, et Mari kle, pole sul vaja ööd-päevad läbi snäppida. Jumala haud, nagu mingi …tiinekas, keda telefonist ära ei saa, aga no eks ka see tore aeg on veel ees. Tore on ta sellegipoolest.
Ühesõnaga, ega mul siin palju muud öelda pole. Ma ei mäleta, kas ma siin mainisin, et ma tegin tätoveeringu? Igatahes see ka varsti ära paranenud ja üldse kõik on nii mõnus ja ilus ja tore. Halleluuja! Lapsed ei aja hulluks, tööasjadega läheb hästi, Kardo on endiselt sama armas mulle, sõbrad on mõnusad, kodu korras ja üldse KUNNOSSA on, kui see üldse sõna on..
Looduspere saatis ükspäev meile kotitäie asju, Marile olid seal printsessi näpuvärvid. Kahjuks ei soovinud printsess enda näppe mustaks teha ja nõnda panime me need pintslitega töösse. Nats panin koti sisse ka, et ta neid pigistades laiali ajada saaks. Variante kui palju! Igatahes jätan ma need edaspidi Lentsule pläkserdamiseks, Mari on vist rohkem guašši inimene, mis me siis ikka neid öko näpuvärve temaga raiskame 😀
Aga ok, mul kalasupp keeb, pole siin aega lobiseda. Niigi eile alustasin seda postitust, tempo on aeglane 😀 Kardo ja Mari läksid batuudikeskusesse hüppama, mind jäeti seda sealauta koristama ja Lentsu elus hoidma. Praeguseks on kõik ülesanded täidetud, seega WIN!
Üldse nii haigelt rõõmus on olla, mis teid praegu rõõmsaks teeb?
24 kommentaari
Mind teeb rõõmsaks see, et mäbgumaal oleku tund aega saab poole tunnipärast täis ja ma saan koju. Lubasin lapsele kui haigena voodis olin ,et kui ma terve, viin ta mängukale, kui ta mul tol hetkwl magada laseb. Ja siin me nüüd oleme. Ma tunnen muidugi, et see haigus vist pole veel päris läbi. Või tuleb uus otsa kohe.
Lihtaslt huvi pärast küsin, kuidas Tenerifel majanduslikult plaanite hakkama saada? Kas kogute enne siis suurema summa kokku ?
arvestades, et me kumbki nagunii tööl ei käi, siis majanduslikult pole vahet, kas me oleme kodus või mujal 😀
Kalasupp ja lõhn õudne, a kala niisama hea :d
Tehke mingid tasuta euroopa jms tervisekaardid jms ka endale ära kunagi ei tea mil koperdada voib vms
Kuidas parima hinnaga piletid leidsid?
otsisin ja uurisin: momondo ja aviza
Mind teeb rõõmsaks, et mul on kõigest angiin, mitte mingi püsiv puue 😛 Kuigi hetkel tundub, nagu oleks see angiin juba mitu nädalat kestnud ja lõppu veel ei paista.
Aga no küll ma üle saan.
Päriselt teeb see mind rõõmsaks, et mu lapsed juba nii tublid ja iseseisvad on, et ma täitsa kohe saangi haige olla. Minu meelest see emaduse juures alati “challeging” olnud, et haige olles haiguspäevi ei anta 😛
Kauaks te Hispaaniasse jääte?
8 nov- 20 dets
Niiii kaua. Mõnnna ?
Igaks juhuks soovitan kontrollida juba praegu üle, kas teil reisu jaoks vajalikud dokumendid kehtivad 🙂
Bon voyage!
Ahjaa…rõõmsaks teeb mehega filmi vaatamine kui beebi vaikselt tissi otsas nohistab – ehk siis väikesed asjad. 🙂
Mallu, sa võiksid natuke enda keska- ja miks mitte ka põhikooliajast rääkida, et mis ained rohkem meeldisid ja millega olid rohkem hädas. Samuti enda klassist. Käisid vist Saara Kadakuga ühes klassis, et kas tal oli koolis ka juba selline näitlejasoon sees
issand, see oli nii ammu, et ei mäleta midagi 😀 meeldis ajalugu ja kirjandus, matas olin nõrk. Saaraga käisin ühes klassis jah, koos käisime teatriklassis, seega oli meil kõigil seal klassis näitlejasoon sees 😀 paraku on mu sõbrannakohustus Saarat mitte sallida ja seetõttu ta mulle ka ei istu 😀
Räägi välja, hakkas kohe huvitama, et miks Saara ei sümpatiseeri? 😀
Minul ei olnud temaga mingit asja, aga mu parim sõbranna klassis, saara ja selle sõbranna kutt (kes oli ka meie klassivend) sahkerdasid kuskil kooli peol ja saara teadis väga hästi, et nad koos olid 😀 Ja no kuna sõbranna peale seda Saarat vihkas, siis mina parima sõbranna kombel vihkan samuti Saarat surmatunnini, et ta mu parima sõbranna mehega asja tegi 😀
Teemaväline, kuid mis telefoni sa siis endale ostsid?
vastik risu sony xa 😀
Mul ka, hirmsad udused pildid, neid saab natuke paremaks timmida kui 13 mp peale panna setingust.
Aeglane on ka.
jah, vastik risu noh :((
Hmm. Mul on ka Sony XA. Ja ma olen täitsa rahul sellega. Mälu võiks rohkem olla. Aga ma eriti ei pildista nutikaga, ainult mingeid meeleolupilte. Pärispilte teen pigem fotokaga ikka.
Muidu väga aeglane nagu pole, ma saan kõik tehtud, mis vaja.
Ainult aku võiks rohkem pidada.
jommaijooo mida sa sellest Sonyst ostsid. gaaash. õudne asi see SOny. mul oli eelmine telefon mingi sony asi ja nevereveragain ei taha enam.
Muidu rõõbustab mind elu ise aga hetkel paneb muigama fakt, et saand 8. novembril Malluga ühel lennul Tenerifele sõita 😀
Tule ütle tsau siis 😀
“Endal lott põlvini”
Appi kui naljakas ???