Nagu inimesed, kes mind Facebookis jälgivad teavad, vaatasime me eile Triinuga kaht õudukat. “Grave Encounters” esimest ja teist osa. Ütleme nii, et olgu neetud see inimene, kes mulle seda soovitas, sest ma olin täiesti scared shitless ja ei julenud päise päevagi ajal hotellis enam ringi liikuda. Kui ma koju tulin, siis rääkisin isegi Kardole, et ma pole elusees haigemat filmi vaadanud ja lubasin siiralt, et ma enam kunagi ühtegi õudukat ei vaata, sest see oli NII hirmus. Lausa nii hirmus,…
