Mul on tunne, et mu elu on saanud üheks suureks “ei tohi!” maaks. Muud seletust ma sellele ei leia, et ma muudkui jooksen mööda elamist ja “EI TOHI!” röögin. Näiteks paar tundi tagasi üritasin ma valgetest kassikarvadest oma kaunist sinist diivanit puhastada, kui ühel hetkel avastasin ma, et Mari käputab kiirel “sammul” juba trepist üles ja samal ajal kisub Milvi prügikastist sodi välja. “EI TOHI trepile minna,” ütlesin ma Marile teda trepilt alla tõstes ja ennast vihates, et ma alles…