Tänu oma armsale ihuviljale olen ma juba teist päeva kell 4 üleval, seega ei maksa imestada, et esimesed postitused juba kell kuus ilmuvad. Täna tulin ma rääkima enda lugu sellest, kuidas ma pean enda sõnu sööma. Mina, kes ma alati olen kaagutanud, et Emmaljungad on mingi mõttetu brändi tagajamine ja tegelikult ei ole ju vahet, mis vanker/käru sul on, kui sa saad sellega oma käigud käidud, siis eile veendusin, et ikka on küll. Aga alustame algusest. Kui Mari sündis, ostsin…