langesin Emmaljunga lõksu

Tänu oma armsale ihuviljale olen ma juba teist päeva kell 4 üleval, seega ei maksa imestada, et esimesed postitused juba kell kuus ilmuvad. Täna tulin ma rääkima enda lugu sellest, kuidas ma pean enda sõnu sööma. Mina, kes ma alati olen kaagutanud, et Emmaljungad on mingi mõttetu brändi tagajamine ja tegelikult ei ole ju vahet, mis vanker/käru sul on, kui sa saad sellega oma käigud käidud, siis eile veendusin, et ikka on küll. Aga alustame algusest.

Kui Mari sündis, ostsin ma Crescent Comfort punase vankri. Koos sellega siis ka Cybexi turvahälli, sest adapteritega sai seda ka mu vankriraamile kinnitada. Olgem ausad, ega seda eriti vaja olnud, aga uhke ju ikka.

(Seda pilti vaadates tekib mul mitu küsimust: miks ma näost nii ümmargune olen? Kus mul see jope saanud on? Mis saapad mul jalas on ja kus need saanud on?)

Vanker ise oli aus, tõesti aus. Selle kohta, et kuna see oli mu esimene vanker, siis ei osanud ma temast ka midagi rohkemat tahta (nagu ma siin kirjeldan). Näiteks nüüd tahaks ma selliseid täiskummist rattaid, mida pumpama ei pea. Ja pöörlevaid rattaid. Ja võimalikult suurt vankrikorvi. Aga ega kurta saanud – vanker on kvaliteetne, hoiab beebil imehästi sooja, annab igatepidi regullida. Ainult raske oli seda kirevasevaimu viiendale vedada.

Nagu te näete, siis käruna on ta ka selline armas ja mõnus. Ometi lõpuks viskaski mul kopa ette see pidev pommi viiendale tassimine ja kohemaid, kui Mari sai piisavalt vanaks, et istuda oskas, ostsime me Baby Joggeri.

Ma olin armunud! See on kerge, käib kokku ühe kerge tõmbega, kaalub ainult paar kilo ja “lisavarustusena” kaasa ostetud laud on olnud igati kasulik. Pöörlev esiratas teeb nt poes manööverdamise nii mugavaks ja kohe kui ma seda esimene kord proovisin, tahtsin ma oma suure kobaka vankri silma alt ära tarida, sest mu uus kaaslane oli leitud!

Männikule kolides võtsime ikka kasutusele ka punase vankri käruosa – ainult sellepärast, et see on kobakam ja raskem, seega on ka ämmal sellega julgem jalutada kui sulgkerge Baby Joggeriga.

Nüüd on aga selline lugu, et ega talvel ju selliste pisikeste ratastega lume vahel sõitma ei hakka, eksole. Oma punase vankri koos turvahällide ja asjadega olin lubanud laenata Mirjamile, kellel neid kõiki üsna pea rohkem vaja läheb, kui mul. (Hehe, ma kujutasin praegu ette, kuidas ma Mari sinna tillukesse turvahälli topiksin).

Mis mul muud üle jäi, kui tuli leida midagi, millega ma saaks ka talvel sõita ja noh, oleks teistsugune kui mu eelmine vanker, sest naise hing ihkab ikka vaheldust ja nõnda ka mina. Ja nagu pealkiri reedab – minu uueks valikuks sai Emmaljunga Cangaroo jalutuskäru Naguuus poest!

Paraku ei ole mul ühtki pilti lisada sellest, kuidas Mari selles on, sest oma esimese sõidu selle uhke masinaga tegime me eile õhtul teel poodi ja Mari ei olnud sellest reisukesest üldse vaimustunud. Seega ma põhimõtteliselt jooksin poodi ja tagasi tulin juba nii, et ühe käega lükkasin vankrit, kus sees poekott ja teises käes hoidsin meie pere kõige pisemat daami, kes leidis, et ta eelistaks parema meelega süles olla.

Aga – ma pole mitte kunagi tundnud oma käe all NII KERGESTI manööverdatavat vankrit. See on isegi selle poolest parem kui mu Baby Jogger. Ehk on asi selles, et tal on need suured kummid, mida muuseas EI PEA pumpama! Vedrustus on imeline (kergkärudel seda vist enivei ei ole?) ja isegi eilne koju jooksmine oli üsna mugav, kui välja arvata fakt, et mu vasak käsi on nüüd 12x tugevam kui parem.

Kes veel Naguuus poega kursis ei ole, siis avage ometi oma silmad! Just see on pood, kust võib leida veidikene kasutatud või sootuks uhiuusi asju palju odavamalt kui järelturult või poodidest rääkimatagi. Ja eriti hea on see, et sa saad oma asju ka neile maha müüa, kui ise parseldamisega tegeleda ei viitsi. Näiteks oma Maxi Cosi Tobi müüsin ma just sinna ja see oli megakerge. Viisin kohale ja sain raha – klaar!

Et teile natukene aimu anda, mis sealt poest saada võib, siis vaadake näiteks seda käru. Ma olin kahevahel, kas võtta Emmaljunga või see. Lõpuks teate küll, kes võitis, aga ma kujutan ette, et talvel on selliste üüratute ratastega väga mugav lumes sõita.

Ja eile seal poes olles tuli nii jube väiiii-iiikse beebi igatsus peale. No kuidas saakski mitte tulla, kui mulle vaatas vastu selline ripphäll! Miks ma Marile sellist ei ostnud? Kellel beebi tulemas ja kodus ruumi on, ostke minu rõõmuks ära ja saatke mulle pärast pilt, kuidas seal on tuttuus beebi! Või selline beebihäll?

Kõikidele beebiootajatele – kiik on üks hinge õnnistus! Vähemalt meie peres oli küll ilgelt mõnus asi, kus last magama panna, kui ise pallil karata ei viitsinud või niisama kussutada 😀

Ühesõnaga, seal on kõike! Videoga beebimonitore, lahedaid vankreid, turvahälle ja turvatoole. Muidugi ka mänguasju ja muud eluks vajalikku, mis beebil vaja võiks minna.