Ma poleks kunagi arvanud, et mina mingisuguseid “ilusüste” tegema läheks. Mitte, et mul oleks mingit hullu põhimõtet olnud, aga lihtsalt seostus mulle sellega midagi sellist: Pea aasta tagasi rääkisin sõbrannaga juttu ja jutt läks mu otsasesisele armile. Ta küsis, et miks ma sellega “midagi teinud” ei ole. Ausalt, ma polnud kunagi mõelnudki, et ma sellega midagi tegema peaks. On arm, siis on. Mind see ei häirinud. Küll aga märkasin ma, et mida vanemaks ma sain, seda “suuremaks” arm läks. Tegelikult…
