Sõbranna käis külas ja rääkis naljakast fenomenist – tal olevat kolleeg, kes istub pidevalt, telefon kõrva ääres laua taga. Kui küsiti, mida ta täpsemalt teeb, siis selgus, et räägib oma mehega. Noh, selle vahega, et ta ei rääkinud. Mees ka ei rääkinud. Nad olid VAIKIDES telefoni otsas. Täiskasvanud inimesed. “Jeesus, ma ei viitsi Tampsiga feissbuukiski juttu rääkida, kui ta tööl on, kuigi me saaks seda põhimõtteliselt kogu aeg teha,” rääkis mulle Kätu, kui ma talle sellest rääkima juhtusin. Ega jah.…