Sõbranna käis külas ja rääkis naljakast fenomenist – tal olevat kolleeg, kes istub pidevalt, telefon kõrva ääres laua taga. Kui küsiti, mida ta täpsemalt teeb, siis selgus, et räägib oma mehega. Noh, selle vahega, et ta ei rääkinud. Mees ka ei rääkinud. Nad olid VAIKIDES telefoni otsas.
Täiskasvanud inimesed.
“Jeesus, ma ei viitsi Tampsiga feissbuukiski juttu rääkida, kui ta tööl on, kuigi me saaks seda põhimõtteliselt kogu aeg teha,” rääkis mulle Kätu, kui ma talle sellest rääkima juhtusin. Ega jah. Mina ka Kardoga töö ajal telefonis ei räägi või fesaris ei kirjuta, kui mul just midagi otseselt öelda pole. Mul on endal ka muud teha, kui kogu aeg üks käsi kinni telefoni küljes rippuda, ERITI, kui midagi otseselt öelda polegi ja pigem nagu moe pärast seal telefoni otsas riputakse.
Ma arvasin miskipärast, et see jääb mingi 14-aastase pärusmaale, et: “Oo, jätame kõne peale selleks ajaks, kui me magame, et ikka täiega lähedasemad olla ja oma armastust näidata” vms. Aga ei. Seda teevad TÄISKASVANUD INIMESED.
Mitte, et ma saaks muidugi kritiseerida, kuidas teised inimesed oma kaaslasega suhtlema peaksid või kui tihti seda teha tohivad, aga no mõned asjad on minu jaoks lihtsalt naljakad. Kui palju sul ühe inimesega rääkida on? Eriti eeldades, et sa päeva lõpus lähed ju koju ja saate nagunii kokku. Ei, ikka on vaja oma “armastust näidata” sellega, et kõne kestab uhkelt ka sital käies. Et ikka oleks näha, kui suur armastus on!
Minu vanemad näiteks räägivad telefonis kord päevas, kui kasuisa Soomes on. Noh, vähemalt enne nad tegid seda. Iga õhtul helistasid ja rääkisid juttu. Muidugi on see normaalne, sest siis ei ole ju võimalust tulla koju ja teise inimesega näost-näkku vestelda.
Ja kui aus olla, siis blogimine on mõjunud mulle nii, et ma väga ei viitsigi kellegagi feissbuukis rääkida või telefonis lobiseda. Kui vaja, saan kokku, aga vot rääkida ei viitsi ma pea kellegagi 😀 Vastamata kõnedele ka üldiselt ei taha tagasi helistada (va kui mingit kõne ootan, siis pean).
Kui tihti teie päeva jooksul oma kaaslasega helistate/kirjutate/smsite?
My friend told me about a co-worker who talks to her boyfriend like 4 hours a day. Most of the time they are just sitting there, not talking shit. What is this? A new way to show people how much you love your man? “Yeah, he even hears me pooping and it’s great for our relationship! We are so fucking close, man!”.
You are crazy, girl!
34 kommentaari
Ma räägin ikka väga tihti mehega, kuna ta mul kodunt ka palju ära, töö pärast sest ta rekamees. Päevas ikka mitu tundi räägime ma usun, polegi nii täpselt vaadanud. Pikim kõne meil üle kahe tunni olnud umbes. Ja noh telefoni arved kipuvad ikka sinna üle saja euro minema.
Minu jaoks oleks just imelik, kui me ei räägiks nii tihti, aga eks kui ta teeks ka 8st-5ni tööd, siis me ka ikka räägiks kodus omavahel, mitte telefoni teel. 🙂
Kuna mul on kaugsuhe (mõni nädal igast kuust), siis helistab ta mulle alati enne magamajäämist, kuna temal on alati niii palju teha poole ööni ja mul pool ööni ei ole, siis helistab tema, mitte mina.. kui valmis saab oma päevaga. Ma küsin alati, mis ta päeval tegi, vahel lobiseb oma tund aega, aga vahel vahetab lihtsalt paar sõna ja ütleme üksteisele head ööd. Mulle on tema hääl tähtis, kasvõi lihtsalt häälekõla ja lihtsalt see kõne kui meie igapäevane rituaal. Vahel ma juba magan kui ta helistab, aga mulle meeldib selle peale ärgata, vahetan siis temaga mõned laused ja magan edasi.
Ma helistan oma noormehele üldjuhul korra päevas ja see on vastamata kõne 😀 Me ei ela koos, aga ööbin alati tema juures, pean helistama, et ta teaks mulle ust lahti teha.
Aga muidu ei ole me ka helistaja-inimesed. Kui midagi VÄGA pakilist on, siis ikka väike kõne, aga muidu sõnumid või Facebook. Suure osa päevast oleme nagunii teineteisest eraldi loengutes või tööl, seega peamine suhtlus toimubki netis ja õhtul kaisus olles. Kui ta pool aastat Soomes õppis (nägime vaid korra selle aja jooksul), olid õhtused skaibikõned küll vahepeal sellised, et lihtsalt vahtisime teineteist vaikides 😀
Mees helistab mulle tööl olles 1-2x päevas. Vahel kui midagi tähtsat on vaja öelda, siis helistab rohkem. Korra helistab keset päeva millalgi (juhul kui aega on), lihtsalt uurimaks, kuidas meil lapsega kodus läheb ja kuidas marakratt end üleval on pidanud. Ja siis õhtul kui koju hakkab liikuma, siis helistab ka. Pikki “ägedaid” telefonivestluseid ei pea, saame õhtul kodus ka rääkida.
Mina ei helista oma mehele miljon korda päevas. Esiteks mul pole midagi talle öelda, teiseks ta teeb tööd ja pole aega koguaeg telefoni otsas rippuda ja kolmandaks, pidev soome helistamise puhul, peaks otse mehe palk elisasse minema. Ta helistab ise, kui vaba hetk on, tavaliselt lõuna ajal ja uurib, kuidas poikal lasteaias läks. Kui mul mingi tõsine paanika majas on, siis vahest helistan talle ka, aga ei lähe pöördesse, kui ta kohe ei vasta. Siis katsun kuidagi muud moodi paanikaga hakkama saada. Räägime aga õhtuti FBs, kui ta töölt kodus on 🙂
Blogin ma samuti ning seal hoiab ka mees silma olukorral peal 😀
Mul isa on telefonis hull latatara. Muidu kodus olles, kisu tangidega sõnu suust, aga nii kui sõidus on (rekkajuht), siis lobiseks tundide viisi 😀 Ja kui nt poes käime ja ta tuttavaga kohtub..no juudas kus siis oota ja oota ta järgi nagu napakas, sest juttu jätkub kauemaks. Ja siis ütlevad, et naised räägivad niiet suuvahtus 😀 Look who´s talking 😀
Mis su blogi :)?
Ja kõik lugema 😀 (ok nali)
http://rinxy.blogspot.com/
Blogi pean lihtsalt oma lõbuks 🙂 Ja tuttavate jaoks, kes kuskil kaugel ekslemas ja kursis tahavad mu eluoluga olla 🙂 Ei ole midagi suurt ja põnevat
Mul on Minu EMT pakett, Soome numbrile helistamine on minutimahu sees. Enne seda paketti olid meil meeletud telefoniarved. Nüüd on minu arve umbes 27€ kuus, selle sees on telefoni järelmaks, 5GB internetti, 200 smsi ja ligi 14 h kõneaega, millest 95% kulubki Soome helistamisele. Soome numbrile smssimine on samamoodi 200 smsi sees.
Samamoodi on Soomes Sonera liitumisega Eesti numbrile helistamisel, aga mees ei ole viitsinud liitumist teha ning teeb mulle vastakaid, kui rääkida tahab.
Ja meil oli just telefoni arve 55€ :/
Ma olen koguaeg öelnud mehele, et lähme Elisast minema. MA ei jaksa neid arveid tampida. (no mitte et ma tambiks, aga ikkagi) Meil on veel mingi iks pakett, et peab täis rääkima 12€, mitte omavahel. Ja kui ei räägi, siis pannakse see ikkagi otsa arvele, kui kasutamata raha. No kurat! Eestis räägime me omavahel tasuta, aga Soomes olles, esimene minut on tasuta edasi maksab siis vastuvõtja, sest tal on soodsam, kui mina talle helistan. Oeh…keeruline, igatahes…Kui ta nüüd tagasi koju tuleb, siis Bye Bye Elisa ja Hello EMT 😀
Minu EMT paketiga saab soodsamalt hakkama, kui mehel on Soome number. Ilmselt on, muudmoodi seal vist hakkama ei saagi. 🙂
Võtke parem Meie EMT pakett. Meil mehega on see. Skandinaavia riikudes maksab mees vastu võttes ainult kõnealustustasu. SMSid on meil peaaegu tasuta, no ülivähe maksavad. Arve on meil kahepeale u 70 eur.
Tal töönumber on soomes, aga omavahel räägime Elisa numbriga ikka.
K!
Ma vaatasin kodulehel hinnakirja, aga see ei tundu soodsam. Mul on praegu Minu EMT + telefon, kus ongi siis põhimõtteliselt telefoni järelmaks sees (telefon maksis umbes 250€), internet, 830 min kõneaega ja 200 smsi. Kuumaks on 26.42€, aga mu arve on tavaliselt euro-kaks suurem, sest olen mobiilselt parkinud või mõnele erinumbrile helistanud.
Mehel on Soome kõnekaart, millele laeb iga kahe kuu tagant 10€ ehk siis räägib tööjutte ühes kuus 5€ eest. Soome numbrit on tal nende tööjuttude pärast nagunii vaja.
Eesti number on tal ka olemas ja maksab selle eest umbes 10€ kuus, aga seda oma laiskusest, sest ta pole viitsinud paketti vahetada. Tal on mingi kuutasuga nutipakett, kuigi ta telefonis internetti ei kasuta. Kuutasu on 5€ ja see ülejäänud 5€ on Eestis helistamine ja Soomes kõnedele vastamine, mitte minu omadele siis, sest ma helistan eranditult Soome numbrile.
Ühesõnaga kokku on meie arved kolme numbri eest umbes 43-45€ ja põhiosa moodustabki minu telefon ja internet. Tänu telefoniga paketile saan topeltpluss soodukat ja mahud on kahekordsed. Ilma telefonita maksaksin kuutasu umbes 5€ vähem, aga minuteid oleks ka ligi 200 vähem ning internetimaht oleks samuti poole väiksem. Lisaks siis see, et telefoni oleksin pidanud otse 250€ eest välja otsma või eraldi üle 10€ kuus järelmaksu tasuma.
Meie EMT hinnakirja vaadates peaksin valima 940 min kõnemahtu, sest 540 min jääb meile väheks. Smsid ei ole olulised, neid saadame nagunii harva. Poole väiksema mahuga internet oleks juurde 6.49€ kuus. Kokku oleks kuutasu juba 36.49€. Ehk sama palju kui praegu meie kaks eesti numbrit kokku, aga selle erinevusega, et smsid on tasulised, netimaht on väiksem ja telefoni järelmaksu ei ole hinna sees. Lisanduksid siis veel parkimised ja muud, mis kõnemahu sisse ei lähe.
Ma ei leidnud infot selle kohta, et välismaal kõnele vastates tuleb ainult kõnealustustasu maksta. Meil praegu mees vastamise eest midagi ei maksa, sest helistan Soome numbrile.
Meie jaoks oleks Meie EMT kallim variant. Praegune on kasulikum. Aga mingil juhul võib muidugi Meie EMT just soodam olla. Eks enne tuleb eeltööd teha, milline on parim variant. 🙂
Minu põhilised kõned (kui ise pole välja jõudnud) on sellised: “ole hea too piima, saia, puuvilju…tsau!” Ja paar korda nädalas ehk helistan. Fb üldiselt ei kirjuta ning kui kumbki meist on välismaal, siis suhtleme skypes heal juhul korra päevas.
Minul on aga üldse mehega huvitav suhe. Suhtleme vahepeal nädal aega järjest iga päev hommikust õhtuni aga siis võime ka 2 nädalat täiesti ilma suhtlemata olla. Näeme väga harva üksteist kuna mõlemal kiire elu ning iseloomud sellised distantsi vajavad ja noh.. nii see läheb. Siiamaani pole probleeme olnud. Usaldan teda ning tema mind. Lihtsalt sellised natuke teistsugusemad iseloomud tavainimestest 🙂 Eks on erinevaid suhteid olemas.
Mul näiteks ei ole mitte millestki blogida, aga oma mehega on rääkida küll. Kõike ei pea alati ehk enda järgi hindama.
Oma blogis oleks ka imelik vast asju teiste järgi hinnata, või mis?
Ma helistan mehele mingi 5-10 korda päevas, kui ta Soomes on. Kogu aeg on vaja midagi küsida, kurta või jagada. Nendel harvadel päevadel, kui mina ei helista iga natukese aja tagant, helistab mees ise ja uurib, kas kõik on ikka korras. 😀
Ei, me ei kontrolli teineteist ja ma usaldan teda 100% ning olen kindel, et tema usaldab mind ka. Meil lihtsalt on kogu aeg millestki rääkida. 🙂 Kui lapsed magavad, siis enne voodisse minekut räägime teineteisega tunnikese. Vahel harva on üks meist nii väsinud, et kõne jääb lühikeseks või piirdume ainult sõnumitega. Facebookis suhtleme väga harva, ta on megaaeglane trükkija. 😀
Kui ta kodus on, siis oleme pea kogu aeg koos ja mu telefon on jumal teab kus, sest peale mehe ei helista mulle nagunii keegi. 😀
Teineteiseta me pea kunagi väljas ka ei käi. Ei tunne end ahistatuna ega ahistajana. Inimesed on erinevad, meie oleme väga perekesksed. Käime läbi sõberperekondadega, mitte ei lähe tema meestega baari jooma või mina naistega kohvikusse. Kui midagi teeme, siis sõpradega koos ja alkohol tavaliselt asja juurde ei kuulu. Kahjuks on sellised sõbrad täitsa haruldased, kes suudavad alkoholita meelt lahutada.
oh õudust…
???
Meie räägime siis, kui kodus kokku saame. Helistame siis, kui tahan, et mees nt enne koju tulemist midagi tooks.
Kuna mees töötab ligi 250km kaugusel ja reaalselt saame koos olla vaid kolm päeva nädalas (mis on veel isegi hästi!), räägime päeva jooksul päris palju nii telefonitsi kui facebookis.. Mõlemad kirjutame ka siis üksteisele kui teine offline juhtub olema, teeme n.ö ülevaateid oma päevast kui endal vabam hetk juhtub olema ja igatsus on 😉 Kuid samas sellist haiglast vajadust kõne peal magada või detailselt teise päevaplaani või igat mehe sammu ma teadma ei pea.. Kui aga mees välislähetusel, ei räägi vahel 3-4 päeva ennem kui helistada saab.. See on küll kurb aeg. Aga samas arvan et koguaeg ninapidi koos kah olla ei saa, vahemaa paneb rohkem hindama koos veedetud aega.
Mul on üks tuttav kes räägib mehega paar korda tunnis. IGA liigutuse kannavad üksteisele ette. Nad ei käi iial omaette väljas. Kui naine mingi ime läbi kohvikusse läheb sõbrannaga siis mees 5min peale maha istumist uurib kaua veel läheb.
See pole enam armas ega nunnu vaid AHISTAV. Jube!!! Nad ei usalda vist üksteist ja seetõttu sellised kontrollifriigid.
Me räägime ka päeva jooksul üsna mitu korda, sest tihtipeale jõuame töölt mõlemad nii hilja, et polegi aega enam väga rääkida. Me kasutame sellist app’i nagu Couple, sellega saab chättida nii telefonis kui ka arvutis. Aga kõige paremad vestlused ikka koos nt õhtusööki tehes 🙂
Enamjaolt ikka räägime facebookis, jagame mingeid nalju, mis netist leidnud oleme või siis mingeid muid infokilde, aga see on pmst nii, et üks kirjutab, siis teine vastab poole tunni või tunni ajapärast ja siis teine vastab ka siis kui aega saab, aga see rääkimine on pigem info vahetamiseks, mis muidu õhtuks meelest läheb. Samas eks seda vestlemist on hetkel jah palju, sest ma olen kuu aega töötu olnud ja kodus passides pole muud teha kui teist poolt terroriseerida oma mölaga, samas kui mul tegevust on, siis pea et ei räägigi päeva jooksul.
Minu elukaaslane on juba suvest aega teenimas, et räägime siis kui tema saab ja aega on. Vahel tõesti ei olegi nagu midagi rääkida, ja siis ajad lihtsalt mõttetut pläma, et kuuleks häältki, sest näeb ju väga vähe. 🙂
Ja vahel ei kuule pea nädal aega temast midagi ja siis lõpuks jagub juttu rohkem, kui vaba aega on 😀
Ise olen suur jutupaunik, mees vaikne, vahest tahaks rohkem muliseda ja üldjuhul mulisengi mina koguaeg. Aga kokkuvõttes, loomulikult jõuab kodus rääkida, ei kirjuta fb-sse niisama, kui tõesti midagi vaja jne. Suhtlemine on ülitähtis aga noo palju võib, mõtleb mu mees kindlasti 😀 Kõik peaks tasakaalus olema, muidu lõppude lõpuks ei taha kumbki üksteisega rääkida.
@Kati, me töötame mehega koos. Enamjaolt ma teen küll kodus remote desktopiga tööd, kuid aegajalt ajan end kontorisse ka. Ma ei tea, meil jututeemasid jagub. Ega me tööl ei räägi kodustest teemadest või noh, me suhtleme teiste kolleegidega pigem vist, nii et palju seal koos aega ei veedagi .. ja KUI siis, tööajal tööjutud ja kodus muud jutud.
Helistame siis kui vaja on midagi öelda, aga rohkem üldiselt mitte. Õhtul kodus räägime, kui midagi rääkida on.
Niisama küll ei helista, et mingit mõttetut juttu ajada. Helistan ikka siis kui midagi tähtsat öelda on 🙂
Ei saa ma aru nendest,kes veel samas kohas töötavad. Koos tööle, õhtul koju… Kuidas siis yldse enam midagi on millest rääkida:D
Mina ühe eksiga töötasin koos natukene aega, aga kuna päris kõrvuti laudade taga ei istunud, siis ei saanudki nagu aru, nagu ühes kohas töötaks 😀 Ja see, et inimesed ühes kohas töötavad, see ikka veits teine asi, kui hullu kombel vaikides telefonitoru otsas rippuda 😀
Ma ka töötan mehega samas koha, kõrvuti boksides isegi, aga suhelda on aega vaid lõunapausi ajal või siis, kui midagi tööalaselt vaja teada. Tööd koju kaasa ei võta, kuna mehel koostööpartnerid üle maailma, siis ta niigi on tel teel 24/7 kättesaadav, aga mina ise tööst pole nõus rääkima, kodus on teemadeks ikka eraelulised asjad 🙂
Kui mees kodus pole siis korra päevas ikka räägime, et mis titt huvitavat on teinud ja mis muidu kodus toimub. Kui mõlemad kodumaal siis helistame vaid siis kui on asja. Õhtul kodus aega pajatada küll.