Teate see eelmine postitus tuletas mulle meelde, et mu järjejutust on puudu veel üks teema, mida ma sealsamas ka juba põgusalt puudutasin, aga üldiselt on siin rääkida ikka… rohkem 😄 Ehk siis nagu te ehk aru saite – raha. Ja see teema meenus mulle seoses sellega, et päris mitmetel oli rääkida lugusid ebavõrdsetest seisudest kulude jagamisega. Sest noh, mul oli ju ka tegelt nii – lihtsalt eile tundus kellegi teise lolluse üle tänitada palju laadnam või nii.
39 kommentaari
Vähi tähtkujust?
Appi kui hea, sry et ma naeran, aga.. ausalt 😆
Ja maasikakleit, kuidas see sai vahepeal meelest minna! Tervitused temalegi!
Teemasse ka. Ma otseselt rotti ülal pidanud ei ole, küll aga oli mul üks täiesti (vähemalt alguses tundus) normaalne kavaler (?), tundus jõukas, hea välimusega, humoorikas, oskas olla jne. Mingil hetkel kui hakkasime rohkem väljas käima jäi silma, et arve maksmise hetkel tekkis iga jumala kord piinlik paus – murdosa sekundist, millest mulle piisas, et pakkuda: ma maksan ise. Mul pole sellega muret, et praegu abielus olles ka mõnikord ise maksta, kuigi see on üliharv juhus. Tookord aga hakkasin tähele panema, et see kavaler sooviski, et mina kulud kannaksin! Muidugi ma ei pakkunud seda pärast oma avastust enam välja, ka jäid meie kohtumised harvemaks ja hiljem selgus, et ongi sarnane sinu rotile! Veits leebem muidugi. Sellel jagus raha ainult oma poegadele, kes tal esimesest abielust olid, aga kohvikus maksmiseks olid daamid 😆
Nüüd on üksik vanapoiss ja loeb kodus oma sente.
G. R., sina ISIKLIKULT broneerisid Haapsalus majutuse ja EI SAA KUIDAGI VÄITA, ET Mallu valetab. Väga tuttavalt kõlab ka sinu suurustamine nii telefonis kui ka kohapeal, mis meie kõrvadele oli erakordselt kukelik, epakas ja meeldejääv. Rõhutades oma telefonikõnes ja kohapeal igal sammul – minu Lamborghini jne. Edasi käitusid kohapeal majutuse maksmisega VÄÄÄGA VEIDRALT!!! Nimelt teatasid sa arveldamise küsimise peale, et sularaha ei ole, peab kuskilt hankima. Lasid end sõidutada pangani, ilmselt lootes, et Mallu võtab vahepeal maksmise enda peale, mida ei juhtunud. Panga ees teatasid, et sul ei ole ka kaarti kaasas. Siis lepiti kokku tasumine arvega. Seejärel lasid end viia restorani ja kui sult küsiti, millega maksad, vastasid eeee…mmmm…telefoniga. Hmmm… Kui paljud oma raha tänaseni ootavad, on suur küsimus, SEST minu ema majutuse tasumata arvet pidi sulle üle kuu meelde tuletama. Igal korral lubasid KOHE maksta. Anti sulle JÄRJEST uusi võimalusi ja tähtaegu, mida taas üle lasid. Mulle tekkis juba silme ette pilt maakauplustes vallavaestele ja joodikutele avatud VÕLAVIHIKUST, kus iga kuu ikka uuesti ja uuesti samad nimed figureerivad.
EI TEA, KUI PIKK SEE NIMEKIRI TULEKS, kui küsiks üle ilma G. R. maksmata arvete kohta.
Ma kujutan ette, et see kaak on seda lugedes härga täis ka veel, et mis häda, maksin ära ju! Temasugune ei taipa, et NII EI OLE NORMAALNE käituda, sest see ONGI talle NORMAALSUS. Kust pärineb selline suhtumine ja kasvatus? On siin tegu päriselt haige inimesega, isiksusehäirega? Kuidas inimesel puudub vastutustunne? Miks ta peab end pidevalt UPITAMA, isegi võõrastele. Teisi madaldama, et ennast hästi tunda. Tõesti, mine ravile. Aga ta ju ei saa, sest enda arvates on temaga kõik korras. Nii nagu joodik ei pea end joodikus, nii ka nartsissist ei pea ens nartsissistiks. Eriti veel siis, kui perkond laulab kõrval lohutuslaulukesi, aidates oma “õnnetut” venda, sõpra, poega kuristiku suunas. Selle asemel, et öelda: “Mees võta vastutus oma tegude eest”.
Nägin seda loovutatud kodulooma esmaspäeval Rakveres juba uue omanikuga käest kinni tutatuta jalutamas, ilmselt tema tütar kaasa keksimas samal ajal, kui issi uuel ”armastusel” käest kinni hoidis.
Kuuldavast ööbis aqva spas, tea kas selle tegi ka uus omanik välja 😝
Oeh, lugedes su juttu ja kommentaare, viskas eredalt ette Ants Rootslase sarja ühe peakangelase, “pereisa” kes elas aastaid ja aastaid oma naise kulul… Alates 2008 a masust kui mehe firma põhja käis ja tema masendusse langes. Sest ajast saati (!!!) tema naine käib mitmel töökohal, hoiab üleval ennast, meest, lapsi ja lisaks on mehel endal eelmisest kooselust laps, keda ta mees ilmselgelt ei toeta…. Väga masendav.
Liiga palju selliseid ärakasutajaid, ennast haletsevaid “mehi” liikvel…
No ei saa lugeda😢 proovin maksta ja mutkui kerib ja kerib
Mu kunagine elukaaslane alatiiii õiendas ja nõmetses, sest ei saanud aru kuidas mul alati kuu lõpus näpud põhjas on. No ja olidki, täiesti peost suhu elamine. Pealtnäha tundus, et me jagame kulusid suhtkoht pooleks aga kui lõpuks ta sinnapaika jätsin ja välja kolisin, siis üllataval kombel oli mul alati raha endale asjade ostmiseks, reisimiseks, teatris ja muudes toredates kohtades käimiseks jne. Hakkasin siis mõtlema kuidas selline vahe sisse tuli.. noh, kui me kuskil käisime, siis jäi tal rahakott kogemata maha. Kui tahtis sõpradega pidu panna ja tuli minuga poodi kaasa, et jooke ja snäkke osta.. oooops, rahakott jäi maha! Kui tshtsime süüa tellida, siis tal wolt/bolt ei töötanud misiganes kümnest põhjusest jne jne. Lõpuks sain aru, et suht sama keiss oli. Jutt oli suur aga reaalsus.. aga sealjuures oma palga hoidis ta kenasti kontol, seega ei saanud öelda, et tal raha polnud. Lihtsalt meeletu koi.
Küll aga olin pikalt koos ka täiesti võlgades vennaga ja armastus oli niiii pime kui pime. Alguses mõtlesin, et koos saame hakkama ja toetame ju teineteist elus ja kõik muu ilus unistus, kuid kahjuks tüüp oli väga väga edev. Mis siis, et pea kogu palga võlgade katteks ära maksis, kogu ülejäägi laristas riiete, iluteenuste, sõpradega väljas käimise jms peale ära sest treat yoself. Korra kuus ostis süüa ka koju.
Raha koha pealt on küll selline tunne, et esimene deit hakkab edaspidi olema ühine kuluaruanne ja kontoväljavõtte analüüs
Issand, mulle meenus, et kunagi ühest Tideri matchist arenes midagi deitimislaadset. Praegu tagasi vaadates olid punased lipud juba kohe algul kaugele lehvimas, aga võttis ikka paar kuud aega, enne kui aru sain. Esiteks minu meelest need mehed, kes kohe peale matchi saamist sulle helistada tahavad, on minu meelest psühhid. Nii räige privaatruumi tungimine mu jaoks. Siis tahtis ta mulle kohe külla tulla. Kohe küll ei tulnud, aga suht kiiresti saime kokku. Õnneks mitte tihti (tagantjärele ütlen, et õnneks), sest ta oli mega suur lubaja, et kuidas ta ikka mind igatseb ja tahab kokku saada, aga peaaegu alati jäi see teostamata plaaniks, sest hiljem tuli välja, et talle tuli “ootamatult” vend külla ja kuigi tema üldse muidu palju ei joo, siis oli vaja vennaga jooma hakata. Meie ilusale ühisele tulevikule, mida ta kohe agaralt plaanima asus, sai saatuslikuks 100€. Nimelt helistas ta mulle ükskord, et tal mingil tuttaval husky kasvatajal lasi keegi kindla bronniga kutsika üle ja ta vend tahab seda kutsikat, aga peab kohe otsustama ja võimalus see koer soti eest saada, aga probleem selles, et omanik tahab kindlasti sularahas, aga temal just kadus pangakaart ära ja kas ta saaks minu juurest läbi tulla, ma annan talle soti ja ta vend teeb mulle kohe üleka. No ikka ju usaldad inimest, vähemalt tahad usaldada. Soti ma talle andsin ja koera käis ka mulle näitamas, täielik nunnupall oli. Õhtul jõime džinnikokse ja tüübil oli hommikul paha olla, küsis, et kas oleks ok, kui ma talle paar õlut ostaksin. Lahkelt andsin talle oma pangakaardi ja kui ta tagasi jõudis, oli tal kotis kaks 6-pakki õlut ja paar pakki suitsu. Sealt edasi läks asi imelikuks ja see tema vend ikka kuidagi ei saanud mulle ülekat teha, sest pangakontoga mingi jama ja tuleb ikka toob mulle sulas ära. Ei, sulas ka ei saa, aga kohe- kohe toob. Ma lõpuks ütlesin, et anna mulle venna telefoninumber ja ma räägin temaga ise. Selle peale tüüp ütles, et ei, ma olen ise ka oma venna peale praegu nii vihane, et ei taha temaga mingit tegemist teha üleüldse mingu vend perse ja ta maksab mulle ise selle soti tagasi…kohe, kui saab oma pangakaardiga asjad korda, aga tal on välismaa pangakonto ja sellega läheb natuke aega. Seda, et ta lubatud paari õlle asemel kotitäie ostis ja oleks äkki ka kena mulle tagasi maksta, ta üldse ei maininud. Ma läksin lihtsalt nii kettasse lõpuks ja pommitasin teda selle võla teemaga pidevalt, sest esiteks oli mul siis mega väike palk ja seda sotti oli mul reaalselt vaja, pluss asi oli siis minu jaoks juba põhimõttes, et lits, sa maksad mulle tagasi. Kuna ta ilmselt mu pommitamist välja ei kannatanud, kadus ta tükiks ajaks ära ja polnud mulle kuidagi kättesaadav, lõpuks sain ta telefoni teel ikka kätte ja väitis, et oli koroonas ja peaaegu suremas. Raha maksab kindlalt ära, aga paari päeva pärast peab Rootsi tööle minema ja siis on pikad tööpäevad. Lõpuks oli siis Rootsis (või nii ta väitis) ja nädal aega mulle kättesaamatu. Kui lõpuks vastas, siis nuttis telefoni otsas, et tuli just koju vanemate juurde ja tal suri ootamatult ema ära (ma ausalt enam seda ka ei taha uskuda, kuigi samas tõrgub aju ka uskumast, et keegi on nii faking haige, et valetab oma ema surnuks, et kaastunnet saada). Ühesõnaga, lõpuks peale seda, kui ma oli sõbrannale seda teemat mitu korda maha räntinud ja ta ütles, et saada perse ja kui sul raha vaja, ma aitan sind, siis ma lõpetasin selle pulli ära. Sain aru, et tüüp oli mu vaimse tervise selle paari kuuga nii pekki keeranud, et ma reaalselt nutsin pidevalt, tööl oli väga raske käia, sest kogu aeg ajas nutma. Kirjutasin talle, et mul sellest rahast ja temast ka suva ja ärgu minuga enam kunagi kontakti võtku. Üllatus-üllatus, paar kuud hiljem oli ta mind Tinderis uuesti paremale svaipinud ja tegin temaga matchi ainult selleks, et küsida “kus mu raha on?”. Muidugi lubas ta, et jaa, selleks kuupäevaks on kindlalt makstud. Kas ta maksis? Muidugi…ei. Sellest veel umbes paar kuud hiljem võttis minuga kontakti, siis juba teadlikult ütlesin talle väga halvasti ja tegin selgeks, et mul pole mitte mingisugust huvi temasuguse valetaja ja ülelaskjaga tegemist teha.
Praegu ajab juba naerma ja on cool story, mida rääkida, aga siis reaalselt ei saanud aru, kui ära tinistatud ma olin.
Ma muidu ka selline et senti ei viitsi lugeda ja maksan kui on. Aga noorena väga polnud :DKunagi üks deit oli ka selline harilik harjumaa rott. No algas sellest et pidime kinno minema. Tema ostis piletid ja ma ütlesin siis no et ma võtan joogid ja snäkid jne. Aga kui mu arve oli lõpuks mingi 60 euri kinos siis ma vaatasin juba et okei. Veits kahtlane 😀 aga ei maininud midagi sest ise ju lubasin. Film ise lõppes mingi kell 1 ehk ühistransporti ei sõitnud enam. Mina olin arvestanud sellega ja läksin autoga linna. Siis hakkas mingi ohkimine peale et reede õhtu ja boltil mingid kordajad peal ja nii kallis ja kallis et kas ma viiks ta kuskile lasnamäe lõppu. No mida ma ikka mingi sellise sitahädaga teen, viisin siis. Ja kui olime selline 2 minti sõitnud hakkas jutt et tglt see kinopilet maksis ka ikka 8 euri ja see päris palju et äkki ma maksaks talle tagasi selle. Ja terve aeg ta jahus sellest. Kuni ta maja ette jõudsime siis ütles et oli päris tore et võiks veel teinekordki välja minna. Ma andsin viisakalt mingi 20 eurise vastu sest mul väiksemat polnud ja ütlesin et olgu oma rahaga õnnelik ja kustutagu mu number ära 😀 ta veel kirjutas vist mingit hämmingus juttu mulle paar päeva et ega tema midagi halvaga ei mõelnud ju.
Ühel mu sõbrannal oli selline juhus, et kutt kutsus väikesele päevatripile. Hiljem aga kasseeris sõbrannalt sisse mitte ainult pool bensiinirahast, vaid ka mõttelise osa auto maksumusest (no umbes et auto ostetud 5 aastaks ja kui palju siis iga päev maksab) Minu jaoks on see tipp, ma ei oleks osanud isegi midagi öelda 🙂
issand, haha, see next level 😀
Omg mu lapse isa elas mu kulul kui olin rase (ma sain mingi 690eur sel ajal sest mu amet oli nö vastunäidustatud rasedatele, ehk pmst haiguslehel), kui oli imik… Viskasin ta välja kui laps oli 3k ja reaalselt tõmbas jeed kui laps oli 9k… Ehk siis jah, PUUK. Ma olen elukindel, et kui ma poleks teda välja visanud siis ta ei käiks siiani tööl.
sry ega vähi tähtkuju polnud? 😄 meenutab nii minu praegust
Olen ka mina sellise hariliku harjumaa rotiga koos elanud. Toidupoes käies olin mina see, kes kõik toidud ja muud vajalikud asjad ostis. Väljas käies olin mina see, kes arve maksis, sest härra rott ei suvatsenudki isegi vahepeal pakkuda, et ta võiks maksta.
Tõele au andes elasime ühel hetkel tema vanemate juures paar kuud – mul oli korteri üürileping läbi saanud ja tudengina tundus ahvatlev, kui ta pakkus, et saaksime ta vanemate majas elada, kus ruumi jagub kõigile ja privaatsust on ka. Lisaks veel tasuta pealekauba. Paar kuud elasime seal kuniks minu hing ihaldas ikkagi eraldi elamist ja ülikool oli ka selleks hetkeks läbi saanud ja parema palga peale läinud. Härra rott samal ajal muidugi töötas ammu juba täiskohaga ja mitte üldse halva palgaga. Lõppes see suhe sellisest, et mina tahtsin eraldi elada, rott ei leidnud, et ta viitsiks üüri eest maksta, aga üürikorteris minuga elada võiks. Panin kiirelt jala maha ja 2 aastat suhet hariliku harjumaa rotiga läbi saigi.
Minu kunagine suur armastus ei olnud küll klassikaline rott aga ta lasti töölt lahti ning ta ei suutnud tööd leida. Sellest tekkis tal deprekas. Mina käisin kahel tööl, mul oli raha korralikult ning alguses ei olnud probleemi selles, et ma maksan ja teen. Ikka oled ju abiks aga lõpus läks väga kurnavaks. Õnneks oli mul oma korter, koos me ei elanud ja lõpuks ma hakkasingi teda vältima, sest see kõik käis üle jõu. Kui ikka pool aastat kõige eest ise pead maksma, siis njah… Mul olid muidugi mega süümekad, et nii ta jätsin.
See oli 25 aastat tagasi. Siis polnud veel mingit sotsmeediat ja tükk aega isegi ei teanud, mis tast sai. Õnneks mingi aeg tagasi leidsin ta Facebookist üles, on oma elu korda saanud, elab Soomes, abielus ja lapsed.
Issssssand, keegi nagu kirjutaks mu baby daddy’st. Olime 8a koos (pidevalt kâis kokku-lahku), ainult ühe korra selle aja jooksul maksis deidi eest kui kinos käisime. Muud kõik minu kinni makstud. A 2 kaisukaru kinkis ka pâris suhte alguses. Kuu enne ühise lapse sündi kukkus kinni, ja tõukas üle 5a, aga selles olin mina tema sõnul süüdi, sest et ma jumala eest ei käinud tal 24/7 järgi ja ei tõmmanud teda pahandustest eemale. Kui välja tuli, siis olime veel mõnda aega koos kuni teada sain, et mitme naise vahet pendeldab (mulle râäkisin pidevalt, et on tööl, et me suuremasse linna kolida saaksime ja paneb selleks raha kõrvale – ma nii lammas, et uskusin ta juttu ja andsin muudkui raha, sest kuidas sa jätad oma mehe söömata kui vaene inimene pere kolimiseks raha kogub). A ühe 13-aastasega tõmbas ka ringi kui ta 25 oli, tunnistas ise üles 🤮 kui palusin, et vähemalt lapsele antud lubadused võiks täita, siis tuli kohe jutt, et tahan teda luku taga hoida ja manipuleerin temaga samal ajal kui ta chillis alaealistega väljas 😅 laps on 10a, viimati nägi last siis kui laps oli 5a. Alimente ei maksa, sest laps kannab ainult “firma riideid”, ja üleüldiselt, et laps ei ole tema oma (reaalselt laps on tema nägu), ja et talle lihtsalt minu poolt pähe määritud laps 😂
Lapsega ei suhtle, sest minu käest raha ei saa 🤷🏻♀️
Ja kui kuulis, et sain teise mehega veel ühe lapse, siis sai vaene inimene peaaegu, et närvi vapustuse, sest kujutad ette, on mehi kellele sobivad ka üksikemad. Ja üleüldse olen ma reetur, et teisele mehele lapse sünnitasin, sest äkki tema soovis mingi aja möödudes minu juurde tagasi tulla 🤣
Ah jaa, enne kui lahku läksime, suutis minu nimele veel laenu ka võtta, mida siiani kinni maksan. Teada sain sellest muidugi alles siis kui kohtutäitur arved arestis, sest minuni võlgnevuse teatised ega kohtukirjad ei jõudnud, vaid läksid tema aadressile 🤦🏻♀️
eww, ma ei lasekski sellist pedofiili enda lapse lähedale 🤢🤢
Ei lasegi, 5a mitte mingit kontakti ja võib öelda, et laps on järjest õnnelikum selle üle, et tal temaga mitte mingit kontakti pole ja on öelnud, et ei soovi ka🥳 (pole minu mõjutatud, ei ole lasknud lapse kuuldes temast halvasti rääkida kuigi põhjust on selleks palju, kõik sõnumid ja kirjad mis temaga vahetatud said on alles – ootan seda, et laps piisavalt vana oleks, et need talle anda ja ta omad järeldused teeks sellest inimesest)
Minu nimele võttis ka ex salaja laenu, asi leidis lahenduse kohtus ja mina ei pidanud selleks sentigi kulutama. Kindlasti ei oleks ma omast taskust hakanud teise inimese võlga maksma.
Ma olen ka juba väga noorest peale olnud selline, et kui raha on, siis mul pole kahju seda kulutada ka sõprade peale, ja kui raha pole parasjagu, no küll siis ka kuidagi hakkama saab. Aga mul üks eks oli ka selline, et tal ma ei tea mis põhjustel kunagi väga raha polnud. Ma maksin hea meelega kinni kõik käimised-söömised, aga need harvad korrad kus tal siis oli raha, siis tegime tema tungival soovil arved pooleks ja igaüks maksis enda eest 😅
Hahah, mulle meenub kinagi ühe mehega oli kohtamise faas veel ja läksime poodi, ma tahtsin osta redbulli ja ta kästis mul see Hustleri vastu vahetada sest see on palju odavam. ….😆
See oli minu jaoks nii suur NoGo sendilugemine 🫣 läksin tõin autost enda rahakoti ja ma ei mäleta, kas me peale seda veel üldse kohtusime 😅
Ma sureks poes jalapealt piinlikusse ära 😀
Nagu päriselt, ta pettis sind reisi ajal??? Jubeee
Sarnane kogemus. Mäletan veel eredalt, et kui töötasin restoranis ja tööpäevad lõppesid enamasti kella 23-2 vahel, tegin ühe korra vea minnes peale tööd kuti juurde, kaasa ostes mäkki. Ja siis sai sellest üleöö mingi tavapärane praktika, et ma peakski iga jumala kord kl 1 öösel mäki järjekorras silmad poolkinni ootama, et härrale burksi viia, muidu oldi ikka väga solvunud ja haavunud, sest päev otsa just seda ju oodati (mitte mind🥲). Üks kuu nalja pärast lugesin kokku, et selle peale läks mul mingi 150€. Vahepeal olid endalgi näpud põhjas, tudengielu noh, ja siis palvetasin, et saaksin tippi nii palju, et mehele rämpstoitu osta🤣 ja kui julgesin mainida, et ma koguaeg ei viitsi käia ja üldsegi, kuna tema mulle ostab midagi nii, et raha tagasi ei küsi, ütles, et mina ju ometi saan tippi. Nagu oleks ulme rahamägesid saanud.. kahju endast tagantjärele🥲🥲
Oiiijummal… 😁 No mul õnneks asi nii kaugele ei jõudnud, aga peaaegu oleks küll kunagi poolkogemata rotiomanikuks hakanud… M 40ndates, kahtlaselt varakult hakkas end ise külla kutsuma ja siis huvi tundma, kas pesa on mu enda oma või üürin, kas mul pangalaenud v muud laenud/järelmaksud on, mis mu sissetulek umbkaudu on, kas väikseid ülalpeetavaid lapsi on jnejne, samas ei läinud talle poole aasta jooksul korda, mis filmid mulle meeldivad, mis mu lemmikvärv on või mis mu ema nimi on… Pärast seda kui avastasin, et ta oma “hullu eksiga” juba aasta aega (pool aastat sellest siis meie kõrvalt) kihlatud oli olnud, saatsin tüübi pikalt. Sain ka lilled ja hunniku vabandusi ja “asjad muutuvad ja kihlus on läbi jne”, aga ju siis polnud nii hull eks, sest koos elada kannatas temaga veel küll, samuti minu kõrvalt 😁 Tundsin, et väãrin paremat ja siis sai muidugi ego pihta, sest “ma tahtsin sulle kõike anda ja teha ja sa kahetsed seda elu lõpuni” jne. Mis selgus, korter kus elas, kuulus eksile ja elas seal sisuliselt eksi armust, oma korteri oli sunnitud välja rentima, sest muidu poleks suutnud oma kahele teisele eksile, kellega ka kaks last, elatist maksta, lisaks kiirlaenuvõlg jm. Going forward, saatsin ta kihlatule ka meie chatid edasi ja tüûp oli järgmisel pãeval kuuse all, ähvardas mind ãra tappa aga õnneks leidis endale uue ja veel lollima naise, kellega pärast ühekuust tutvust kiiresti abiellus ja elavad nüüd rõõmsalt koos, naise korteris muidugi 👏 I feel you! Ja et ma talle ikka liiga ei teeks, siis meie viimasel kohtumisel maksis ta mu tassi tee eest.
Haha “poolkogemata rotiomanikuks” oleks nii hea raamatu pealkiri 😀
Pm nagu Kohvrid ukse taha😂😂😂
Hehehee, mu eks oli ka see klassikaline “oih, rahakott jäi maha” vend 😀
Terve aasta elasime minu mingi ala too hetk 900 eurisest palgast, tema otsustas üks päev lambist töölt ka ära tulla 😀
Praeguse kaaslasega maksab see, kel rahakotile kiirem ligipääs. Sente ei loe ja meie raha ikka.
Ja see eks elab ilmselt õnnelikult kellegi teise kulul 😀
Jaaa, loog. Viimati oli abieluski ja ettepanek tehti täis peaga mingi dlighti korgiga, mis sõrme suruti 😂 a noh iga pott leiab oma kaane
Mul endal õnneks pole olnud, aga ühel sõbrannal oli kunagi suht sarnane seis nagu sul. Nemad olid 8 aastat koos. Sõbrannal oli ka 2 last. Palk oli tal tol ajal üsna väike. Kõige markantsem näide on minu jaoks ilmselt see, kui tüüp oli temalt mitu sotti laenanus ja sõbranna seda korduvalt tagasi küsis, sest reaalselt oli igapäevaseks elamiseks hädasti vaja. Ja siia ükspäev see rott tuli uhkelt ja ütles, et tead, ma ei hakanud sulle seda võlga rahas tagasi maksma, aga musu, ma ostsin sulle jumala ägeda kalli tagi selle summa eest. Sõbranna oli nagu wtf, panen lastele selle tagi söömiseks lauale v???
Ma olen täitsa kindel, et seda tagi ta ei ostnud, vaid sebis kusagilt tasuta.
Issand kui haigee 😀
Kui Härra paanitseb, et miks sa temast aina kirjutad, siis saad öelda, et seni kuni ma nende blogipostitustega Sinu peale kulutatud raha tagasi saan 😁 Niikaua kütan 😁
Tabasin end mõttelt, et ega hullemat versiooni on raske leida (jätame rusikamehed ja sarimõrvarid välja). Said ikka korraliku elukogemuse võrra rikkamaks 🙈 Ma arvan, et sa päästad selliste eest hoiatades nii mõnegi naise tuleviku ja rahakoti.
Tean ka üht meest, kellel pole mingit probleemi naise kulul elada. Õnneks ise sellist ei oma.
Mul endal ka õnneks rotikogemust pole (va üks nunnu punasilmne laborirott lapsepõlves 😄), aga selle jutu peale meenus ka üks enda sõbranna peika, kellega Tinderis tutvusid. Algul oli kõik ilus ja kena, kuni rotiloomus järjest välja hakkas lööma, kogu aeg oli rahakott koju jäänud, kadunud, palgapäev kaugel ja mida veel. Mu sõbranna viimaseks piisaks sai aga ühine käik toidupoodi. Korvi pandi asju ühiselt, aga kassalindil lennutas tüüp pulga vahele, et tema ei kavatse piima eest maksta, sest tal üldse laktoositalumatus ja saia ka ei söö jne. No hea, et leivapätsi pooleks ei tahtnud teha 😂
õnneks pole selliseid mehi teele sattunud 🤣 meil kodus vaid üür pooleks ja ülejäänd kulud maksab see kellel raha parasjagu on. väljas käies maksame ka kuidas kunagi 😊
Real life Alan 😄
nii tore lugemine jälle 😀
Minu next lehel on see, kuidas ma sain klassikalise Harjumaa rotiga lapse, kes ei tahtnud väga tööl käia ja tema vabandus oli see: “Milleks ma pean minema, kui äi kõik kinni maksab!” 😀
Haha, tõepoolest aus küsimus 😀