Ma pole suuremat sorti pildistamise fänn kunagi olnud. Või nagu eks minust on neid pilte tehtud küll ja veel, aga ei ole mul iial meeles, milline see mu normaalne külg ja näoilme on. Seega on üldiselt nii, et sajast pildist ühel näen enam-vähem välja. Teistel olen sellise moega nagu keegi ähvardaks kaadri taga mind noaga või miskit.
2 kommentaari
Marta ise väga rahuloleva näoga 😄
Lohutada vms ma ei oska – kuid olen sarnases olukorras olnud perega pildistamisel… ja edaspidi nõus ainult reaalselt lapsi pildistava fotograafiga, sest see ainus viis rõõmsaid ja loomulikke pilte saada.
Ajakirjaga sellist asja muidugi valida ei saa. Aga ehk on vähemalt normaalsed ja pakuvad ise järgmisel korral parema plaani välja? Su lapsed käitusid suht nagu kõik sellises vanuses lapsed sarnases olukorras tüdinult teeksid.
Küll aga nägin sind ükspäev üle väga pika aja Laagri vahel jalutamas ja väga püss olid päriselus.
Väike lohutus seegi? 🙂