Mul käis ükspäev külas vana klassivend, kes on juhtumisi vahepeal ka lapse saanud. Ma varem pole sellest “kaunist” päevast kirjutanud, sest ma sain hingelise trauma. Nimelt nägin ma elus esimest korda last, keda ma reaalselt vihkasin. Jep. Kahju oli väikest poissi vihata, aga nii see paraku oli. Ok, ehk ei vihka ma seda poissi, vaid tema kasvatust, aga MIDAGI ma igatahes vihkasin. Ma julgen sellest kirjutada ainult selle pärast, et mu klassivend ei loe mu blogi 100%. Ta vist ei…