Teeme siis väikse ülevaate sellest, kuidas mu elu viimastel päevadel kulgenud on, sest… noh, tahan! Eile oli Lendel ikka eriti kehva olla, mis tähendab seda, et suht viimase hetkeni lasime tal hotellis magada, et tal natukenegi parem hakkas. Kardo käis veel Mariga ujumas, mina pidin Lendet süles hoidma, sest ainult minu rinnal oli hea olla, mujal hakkas nutta tihkuma. Nagu te teate, siis lõpurasedana on niigi ebameeldiv selili olla, lisa sinna otsa veel üks jurakas laps – ma konkreetselt surin…
