Teeme siis väikse ülevaate sellest, kuidas mu elu viimastel päevadel kulgenud on, sest… noh, tahan!
Eile oli Lendel ikka eriti kehva olla, mis tähendab seda, et suht viimase hetkeni lasime tal hotellis magada, et tal natukenegi parem hakkas. Kardo käis veel Mariga ujumas, mina pidin Lendet süles hoidma, sest ainult minu rinnal oli hea olla, mujal hakkas nutta tihkuma. Nagu te teate, siis lõpurasedana on niigi ebameeldiv selili olla, lisa sinna otsa veel üks jurakas laps – ma konkreetselt surin ta all, aga no teha polnud midagi.
Lõpuks oligi aeg ennast bussi peale sättida, kiiruga unustasin veel oma uhiuued mütsi ja salli hotellituppa, aga õnneks Vspast pakuti, et nad võivad need postiautomaati panna. Jee, praeguste ilmadega kuluvad nad kindlasti marjaks ära. Kui me Tallinna jõudsime, siis pidin ma Kia esindusse minema, sest sealt sain ma kätte prooviauto selleks nädalavahetuseks. Kuna Kardo pidi lapsed koju viima ja päris ihuüksi tundus veel roolis veits jube olla, siis tuli mu sõbranna Gerda minuga kaasa. Ja jumal tänatud, et tuli, sest koos oli kuidagi … julgem. Seda enam, et mu esimene sõit autokooli ja ARKi väliselt oli Ülemistes tipptunni ajal. Üldse päris palju sai eile sõidetud – alguses Ülemistelt ISKUsse, siis sealt koju. Kodust jälle õikale, et Mari mu emale viia ja siis tagasi koju, tee peal võtsime süüa kah kaasa. Ehk siis sõitmise lõpetasin juba siis, kui täitsa pime oli ja nagu te ehk teate, siis pimedas olin ma sõitnud täpselt ühe korra – siis, kui ma pimedasõitu tegin.
Kõik võivad ka kergendatult ohata (või pettunult, what ever rohkem meeldib), aga kõik jäid terveks ja ei ajanudki mitte kedagi alla. Kuigi jah, mul sellel Kia Sportage peal olla kõikvõimalikud turvavärgid peal, et sellega oleks vist üldse raske avariid tehagi. Ta hakkab piiksuma, kui ma rida vahetades kedagi ei märkaks, või kui ma oma rajal peaks kalduma, siis rool hakkas ISE mind paika sättima ja noh lust oli kohe sõita.
Kuigi jah, veits harjumatu oli küll, aga sinna pole vist midagi teha. Tuleb sõita ja siis saab seda vaikselt täitsa käppa ka. Näiteks hommikul vaatasin, et oh, mul on pakiautomaadis 5 pakki ja postkontoris ka 3tk, et vihmaga eriti nadi järgi minna, aga siis meenus, et aaa kle mul auto ju, ma võin sellega minna ?
Remondi update siiani – nagu te teate, siis põhiasi, miks me Tartusse tulime on pahteldamine ja lihvimine. Lihvimistolm on ju lihtsalt JUBE! Arvake nüüd 6x, kas pahteldamisega oli üldse eilseks alustatud :)? Ma isegi ei viitsi enam närvi minna, aga no veits kopp on ees küll, et isegi kui võtad suure firma ja teed lepingud jne, siis IKKA oled selles olukorras, kus sulle kehitatakse õlgu, et jah, ehitusvaldkonnas ongi nii, et võib kauem minna ja sinna pole midagi teha. Sellega kaasnevad siis ka täiesti 100% umbkeelsed ehitusmehed, kes ei suvatse head aegagi öelda, kui nad lahkuvad. Lihtsalt vahivad sind oma vihase näoga ja teevad minekut, nagu… what nohh? Ehk siis praeguseks on tehtud poole vinnaga üks asi – elutoaseinale tehti see jupike juurde ja plaaditi ära. Ma ei saaks öelda, et see ka valmis on, sest ilmselt on sinna liiste jne vaja veel lisada.
Kuna aga seina plaatimiseks oli vaja eest võtta meie pelletkamin ja tagasi ei saa seda panna enne, kui lihvimine läbi (muidu see ehitustolm läheb kaminasse ja teeb selle sodiseks), siis kasutame me praegu õhksoojuspumpa + üleval radikat. Ehk siis eluruumides on ok olla, aga näiteks WC ja köök ja lastetuba on NII külmad, et karju appi. Me ei julge ahju ka kütta, sest me panime ju praegu selle beebiriietega kapi TÄPSELT sinna kõrvale ja ma ei tea, kui hea mõte see oleks.
Niiet jah, tore lugu. Kõik on kaetud ehituspaberiga, natukene on trepiseina ka pahteldatud, aga noh tõesti minimaalselt. Muud ma ei näe, et oleks tehtud, aga noh, lootus säilib, et äkki ma lihtsalt olen pime või ei oska vaadata neid kõiki imelisi toimetusi, mis siin ette võeti.
Kell on hetkel 11.14*, töömehed pidid tulema kümneks. Ma panin isegi spets selle jaoks püksid jalga, aga oh well, mis seal ikka. Leping on meil igatahes nii pikaajaline, et eks ma alles peale 24dat oktoobrit võin kaeblema hakata, et valmis pole. Nii kaua hoian mokka maas ja vingun ainult oma blogis, sest noh, ma tõesti ei lasknud ju lepingusse kirjutada seda sisse, et kui me terve perega T-R spetsiaalselt ära sõidame, et pahteldamise+lihvimise ajal MITTE siin olla, et siis võiks ehk pahteldamisega algust ka teha. Võeh, mind ausalt ajab nutma juba. Ma ei teagi, et kas see kogu remondiga feilimine või see, et mul endal hakkab ka vaikselt nohulaadne toode tekkima, või see, et Mari unustas eile sügavkülma lahti ja kõik meie jäätised sulasid ära, või see, et Kardo läheb täna JÄLLE Tartusse tagasi, sõbra sünnale.
Aga okei, mis ma ikka halan. Istun parem autosse ja toon pakiautomaadist seened ära, mis mulle spetsjomm korjati ja ära puhastati, saan need nüüd sügavasse visata ja talvel seenekastetki teha. Järgmine aasta korjan ise oma varud!
*Nad nüüd tulid. 11:45
42 kommentaari
Olen lapsest saati oma tapeetimised ikka ise teinud. Alul koos isaga ja hiljem üksi. See on millega minu arvates saab igaüks hakkama kuni kord olles viimseid päevi rase ei riskinud enam käed ülespoole redelil kõõluda ja leidsin kuulutse kaudu tegijad. Oh sa issanda arm kui ma siis tehtud tööd vaatama läksin ahmisin õhku!!!!!! Esiteks tapeedi ringi alguse ja lõpu kõrguse vahe oli 10 cm teiseks mu lumivalgel tapeedil olid mustad 44 nr saapa jäljed risti rästi , muudest nüanssidest nagu liimijäljed jne pole mõtet puhtust lootagi. Kui mainisin et tapeet on jalajälgedaga rikutud ütles üks tola aga sa värvi ta üle….. Appi ma oleks tahtnud nad nagu papinaelad maasisse taguda. Rohkem ma seda tööd kellegile pole usaldanud. Ja need 2 olevat eluaeg tapeeti pannud, täna arvan et pigem “Peeti” pannud. On muidki üllatusi olnud eritöödel mida ise ei tohi või ei saa ettevõtta. Kõige tavalisem on väide, et nii ei saa teha. Pigem on asi ikka viitsimises. Tuleb järgmine ja saab küll. Närvide ja raha säästmiseks õppisin ära tasapsisi kõik muud töödki. Panin parketti ja tegin kindakrohvi. Ühendasin elektrit ja panin kahhelkivi, pahdeldasin ja lihvisin ja värvisin. Tänaseks kui mõni mees uhkeldab mõne kruvi seina saamise või mööbli kokku kruttimisega ajab see mind turtsatama. No tore on aga milleks selline kangelase ilme????
Lugesin algul, et kodutud… et tohohh, mis siis nüüd juhtunud on;) ônneks ikka KODUjutud!
Küll ta valmis saab, ära muretse! Ja esimene sôit -super!!!! Aasta pärast( tegelikult raudselt varem juba) môtled et kuidas üldse nii kaua lubateta hakkama said ja oled nagu vana kala liikluses! Päikest ja järka samas vaimus! Äge oled!
Mis siin elus ehitusfirmast rääkida, mu oma isa juba teeb mul aasta aega akende siseviimistlust ja välitrepi plaatidega katmist ???
Lohutuskalli alguseks.
Sest noh…kui ma kuulen sõna REMONT- mul hakkab füüsiliselt halb.
Kui 1,5a tagasi sai siia koju kolitud (4toaline korter üle 90m2+rõdud), siis selle valmimisest saadik 2007a polnud diin lillegi liigutatud vaid aktiivselt elatud. Alustasime lastetubadest, sest need olid niiii rääbakad. Võtsin sõbranna isa: hea võtmeid usaldada ja 20 a staaži haltuurat teha. Nojh, esimese toa tegi okeilt, aga teises kukkus peale ta lahkumist tapeedipaan alla. Järgmine päev klopsis tagasi, üht paani oli jätkatud 3st kohast (mõõtis 3 x valesti?) ja pealegi paistis alt tume värv, sest praod vahel. Maksin ja õhtul nutsin patja. Uus tellimus tapeedisalongist ja ehitusfirma. Lubas teha nädalaga magamistoa ja lapse toa tapeedivahetuse. Läks mitu kuud. Kuna magasime elutoas, siis ajasime lubatud ajaks kargud alla, tuba tühjaks ja kes ei tulnud? Pidev ettemakdu küsimine ja soigumine, et poes läks kaua, sedt vaeseke pidi materjali ostma (see oli meie nõue). Edaspidi tuli ta alati 2+ tundi hiljem jne jne. Õudukas. Ja köök elutuba ootab vana väljalõhkumist ja uut…kõike!!
Ma ei tea, mida keda palgata.
Jaksu, kullake!
Meil on praegu käsil köögiremont-kindlustuse kaudu. Nõudepesumasin läks katki ja niiskus betoonis. Juhtus juuli esimesel nädalal ja tänaseks päevaks pole ikka veel valmis. 3 kuradi kuud olen pidanud käsitsi pesema, kuna maksmine kindlustuse kaudu ja otseloomulikult keegi ei vaevu ennast liigutada. Eelnine kolmapäev helistati, et hakkavad põrandat tegema. Õhtul koju jõudes olin nii õnnelik, et laminaat ja linoleum on üles kakutud. Ehk ikka reedeks valmis. Neljapäev panid laminaadi paha, mis oli kehvasti tehtud ja reede tegin oma si**a uuesti. Ma pidin õhtul nutma hakkama, et nad IKKA veel pole valmis saanud. Kuna meil pesumasin on köögis, võeti ka see ühendusest ära. Mul 2 last ja pesu tuleb palju. Nii kuradima vihale ajab, kuidas kõike võib nii pikale venitada. Noo nüüd mehega teeme panuseid, kas valmib see nädal või järgmine….
Kas mingit ilusamat kaminat ei ole möelnud panna/ehitada? See pellet on..päris jube.
Ma küll ostsin selle vähem kui kuu tagasi, aga kui sulle ei meeldi, siis lasen kindlasti uue ehitada. Millist soovid?
?
Oot, sul on remondiga jõhkralt kiire, aga lepingu teed kolme nädala peale? Eeee…
No nende sõnad olid, et läheb umbes nädal, aga et nad lepingu teevad alati IGAKS JUHUKS pikema aja peale, aga nii kaua raudselt ei lähe 😀 ma ju ütlen, ma usun kõike! 😀
😀 hirmus!
Nii saaks sinust jube tubli usklik! 😉
Sinu remondilugusid lugedes oleks hirmus tahtmine oma mees sinna tööle saata, kui tal juba miljon tööotsa ees poleks. Tundub täielik vastand siiani teie remondimeestega. Kindlasti ta kontsulteeriks aktiivselt kliendiga, teeb korralikult, ei lõpeta tööpäeva kellaaja peale, vaid teeb täpselt nii kaua kui vaja jne jne.
Mina olen elust enesest õppinud seda et ehitusmeestel peab ise järgi käima tähtsa näoga samal ajal kui nad töötavad ja küsima ja arutama ,kuidas ja millal miski valmis saab ja mis järgmiseks jne .Muidu nad lihtsalt (ootuses et sa niikuinii muffigi ehitusest ei jaga ) venitavadki nii pikalt kui vóimalik .
Me tehime tööl suurt remonti .Kõik vahetati välja ja ehitati suuremaks .Alguse nädalad oli ülemus puhkusel .Ausalt ,töömehed lebotasid ja kohvitasid iga 10 min tagant ,yööd tehes lobisesid nii kõvasti et see segas tööliste tööd .Laulsid muusikale kaasa jne .Olgem mainitud et minu töökoht on tuntud oma ”võidu” ja hea maine poolest .Nii et mingi urgas see ei ole kus võiks lebotada .Kui ülemus puhkuselt tagasi tuli siis oi kus asjad hakkasid liikuma .Käiski ja küsitles ha ”aitas” neid ,no oli tüütu nende ühesõnaga ja lihtsalt näitas oma olematut huvi ehituse koha pealt .Kõik läks nii kiiresti kohe .Küsiski iga kors täpse tundide aja ,millal miski valmis saab jne .Neil vist tekkis tunne et siin nad küll kaua olla ei viitsi .Kahe päevaga oli rohkem tehtud kui kahe nädalaga .Lihtsalt keegi ”teadja” oli neil kannul ja nii asjad liikusidki .
Nii et mina soovitan kohal olla teil rohkem (vähemalt mõni pere liikmetest) ,siis nad ei julge lebolt võtta .Ja ei mingit liigset jutustamist ja kohvi pakkumist .Kui lõuna siis küsida mis kell tagasi jne .Nad on ju samamoodi töölised nagu iga teine ja ei ole midagi nii et iga kell võib lõuna alata jne .
No ma ei näe, mis kasu nad peaksid jokutamisest saama, fix tasu ju kokku lepitud. Samuti ei ole ma kedagi vedelemas näind ?
Kui need …??? ei lõpeta remonti õigeks ajaks, siis nõua leppetrahvi! (Selline punkt on ju teil lepingus olemas, jah?)
No neil aega pmst 3 nädalat, et viit seina värvida, vast saavad hakkama 😀
Autosse 3 turvatooli mahutad siis tee pilti :D, me otsime ka uut autot aga kardame, et kia tahaistmele 3 last ei mahuta 🙁
Sportage’isse raudselt ei mahu!
Jep. Meil ka Sportage. Väga hea auto on, kolm aastat sellega sõitnud juba?. Aga taga on ikka väga kitsas. Meil kaks turvatooli taga ja nende vahele suurel inimesel raske oma kanni ära mahutada ?
Ma just täna sõitsin ka nii kahe turvatooliga ja no sinna vahele mahuks jah keegi ainult ausõna peale ära 😀
Mind huvitab, et kui sul /teil töölistega nii halvad suhted on, siis miks te ise midagi tegema ei hakka? Remont EI OLE kosmoseteadus…. Plaatimine, värvimine, natuke ehitamist- should be easy-peasy? Selle asemel otsida mingeid töömehi, kulutada närve ja aega ja ikkagi sittagi tehtud ei saa…. Keeratakse hoopis rohkem urrukasse. Me kolisime enda koju nii, et terve vannituba läks uuendusse, sealt kohe koridor, lastetuba, elutuba, oma korda ootavad magamistuba ja köök.. ja peale selle pole meil jumal-teab-mis suured sissetulekud, aga ikka saame tehtud… Ja noh mainiks juurde, et ma olin vannitoa, koridori ja lastetoa remondi ajal 8-9ndat kuud rase… ikka rullisin ja mässasin ehitusega, nii et vähem hala ja asi laabub.
Meie remondioskusi arvestades saaks sellisel juhul remont valmis umbes 2020 aastaks, tahaks varem. Tublid, et teie ise tegite.
Mina näiteks just mõtlen, et selle asemel, et ISE kulutada aega ja närve ja otsida enda jaoks täiesti võõrast (remondi)valdkonnast sobivaid vahendeid, et siis midagi kokku klopsida, et ah kärab küll, oleks mõttekam just töömehed palgata 😀 Seda kosmoseteaduse juttu saab nii paljude asjade kohta öelda 😀 Õmblemine pole ka kosmoseteadus, miks te käite poest või e-poest asju otsimas ja aega kulutate? Õmmelge ise! Lastekasvatamine pole ka kosmoseteadus! Miks te otsite neid häid lapsehoidjad taga? Iga tont saab hakkama ju! Kokkamine pole ka kosmoseteadus, aga ometi ei kuku alati kõik road nii hästi välja. Jah, toiduga katsetamine on lihtsam ja soodsam, aga remondi tahaks ikkagi ühe korraga selle jaoks soetatud vahenditega ootustepäraselt valmis saada! 🙂
* Muidugi tore, kui inimesed oskavad ja ise teevad, aga leidub tõesti neid, kelle jaoks nii mõnigi asi kaldub sinna raketiteaduse poole 🙂 Ei pea sellega Mallukat silmas, pigem ikka ennast 😀
No kõik võivad teha aga küsimus on ka kvaliteedis. Kui kvaliteeti tahta, siis ma arvan, et isehakanud plätserdaja sellega siiski täielikult hakkama ei saa. Olen näinud neid jube hakkajaid inimesi, kes uhkustavad, et “MA ISE TEGIN” aga kvaliteeti vaadates ütleks lihtsalt NOOJAHH…?
Tsauh
Lohutuseks ytlen,et teisetki elavad samade jamadega.Pidev remont ja kui just pole seda mingi imelisel pøhjusel ,siis kidlasti on sygavkylma uks lahti jäetud,kamad sulanud kôik mis seal sees vôi siis on majas jälle môni ehitus/parandus vôi timmimine poolik.
No koguaeg on mingi jama,lihtsalt tsilli on vähe,kui vaadata läbi mustade prillide ja titt hädaldab lisaks-pôhjust ei oska enam pakkuda ega arvata . Aga nuh,laa jugiseb nati,laps vôib ju häält ka teha. Lisaks on suuremad kaks nagu vinguviiulid,kui mutitutiseadmed eemaldada neilt…..Tulebki tunne OMG milline öusukas,raudselt minu elu on kôige kosmaarsem
Ja siis,komistad,kukud ja mustad prillit tipatavad silmilt ja vaatad ja mimestad
Nii lahedalt titt mängib ja pahandab nurgas oma kypsisetynniga ja päike paistab ja yleyldse on lahe olla✌️✌️✌️✌️
Ära pôe,kunagi ikka see remont lôpev vôi vähemalt algab kuskilt kaugemalt nurgast???
Tervitades Ann
Remondi osas kujutan ette küll, mida tunned. Viimane remont, mis mul siin kodus tehti, oli vannituba. Või noh, eelviimane, sest hiljem nokitsesin ma beebi kõrvalt vetsu omal käel teha. Aga see vannituba…. MA hakkasin selle tegemist planeerima juba siis, kui esimene laps oli 7kuune ja teisest ei osanud veel unistadagi. Ostsin pool aastat kraami kokku, et kulusid hajutada, orgunnisin tegija, kes julgelt lubas tegema hakata siis, kui mul vaja jms. Tegija oli mu hea tuttav. Teadsin, et ta teeb korralikult ja hästi oma tööd ning võin teda siia üksi koju tegutsema ka usaldada kui vaja. Küll aga juhtus tal pidevalt mingeid asju, mistõttu ta ei saanud ega saanud mu vannitoaga algust teha. Küll juhtus temaga mingeid vigastusi, küll läks auto kuskil eikusagil katki, küll tuli haigusleht vahele, siis oli oma elu vaja elada, millest ma ka inimese ja sõbrana nagu aru sain… Aga siis võttis ta kellegi teise töö enne käsile ning ei teatanud mulle sellest sõnagi. Minu tähtajad lasi rõõmsasti jälle üle jne. Ootasin juba teist beebit. Olin mõistev ning rahustasin end, et pfff… rasedus kestab ju julgelt veel 6-7 kuud, küll selle ajaga tehtud ikka jõuab. Tegelikkus oli see, et tööd alustas alles siis, kui sünnituseni oli napid 2-3 nädalat ning veel 1,5 kuud pidin beebiga selle kola sees elama, kaussides ennast ja lapsi puhtaks solberdama jms -_- Pelsse, kui nälvi ajas 😀 Kedagi uut ma ka ei otsinud, kuna eelarvet polnud kallimateks töömeesteks. Ainus põhjus, miks ma nii hilja veel selle remondi ette võtsin, oli see, et parem las saab see alguse ning lõppeb ka siis kunagi. Pakun, et tänase päevani muidu oleks need tähtajad muudkui edasi lükkunud.
Haha. Ma veel ei tea, aga võimalik, et olen kolmanda lapse ootel. No ja mis, nüüd oleks hädasti vaja köök kõik uuesti teha. Ma ei taha mõeldagi, kes kui kaua seda teeb. Ei julge alustada ka 😀 Selline tunne, et hakkan või ise kuskil nokitsema, sest siis on kindel, et enne sünnitust ikka vast tehtud saab :’D
Ma pean esiteks kohe ütlema, et no kui oled, siis palju-palju õnne! Ja sinu jutt remondis elamisest on enam kui tuttav. Lisaks sellele, et kõik on kuskile eest ära pandud ja valedes kohtades, on igal pool mingi sodi ja pudi ja JAKK! Meil veel ka võõras mees trepiseina lihvimas, et ei saa normaalselt palja peega ringigi käia 😀
Oot,mäletan et esimese remondimehega said küll palja peega olla..mis nüüd siis muutunud? 😀
ah :D?
Ise kirjutasid et esimese remondimehe juures silkasid palja peega ringi ja et sa võid sest oled kodus ja teed mis tahad 😀 täitsa hästi jäi meelde see Sinu post 😀
absull ei mäleta sellist asja 😀
Aitäh, loodan küll, et õnnesoov asja eest on 🙂
Remonti tuleb suht külma närviga võtta, kuigi jaa nii kettasse ajab, et kõik venib. Sellisel puhul on omal ka nii abitu tunne, et krt teeks või ise, siis saaks vähemalt aru, miks miski venib. Aga lõpurasedana ise ka enam naljalt ei pahtelda ega vehi remonti teha. JA kas oskakski nii hästi kui tahaks, eks. Pooleldi nagu jalgratta leiutamine, kui see kõik päris igapäevatöö pole. Sealt tuleb ka see eeldus, et oskaja peaks ilmselt väga palju kiiremini valmis jõudma. Ainus lohutus, et läheb kaua läheb, pärast on see seda väärt ja elu mõnusam. Loodan, et enne Martat oma kodu puhtaks saad ja kõik asjad oma koha leiavad 😀 Sest noh.. kola ja tolmu sees pole oma värskelt sündinud ilmaimega kohe üldse mõnus olla. Tehtav küll, aga pakun, et keegi ei taha keegi hiljem meenutada, et oi, kui see lapseke mul sündis, elasin ma asjade kuhjas, pahtlitolmu ja ehituslärmi sees. Samas jah.. Meenutades oma teise lapse esimesi nädalaid, tegelikult nii väga ei meenu küll kohe, et kodus oli remont ja suht nutune kõik. See mingi emadusemull natuke ikka ähmastas kõike kõrvalist. See jura tuleb aga meelde kohe, kui ma mõnda pilti eelmisest suvest juhtun nägema 😀 Kola oli ikka nii palju, et polnud olemas kolavaba tuba, kus paar ilusat piltigi klõpsida. Igas suunas riidekuhjad, mustad-puhtad-vahet polnudki, mänguasjakuhjad, raamatukuhjad, misiganes kuhjad. Igatahes, vast sul nii ikka ei lähe ja kõik mahutavad end tähtaega 🙂 See kivisein on nüüd küll väga kena, mis siis, et veel päris lõpuni viimistlemata.
Issand sa tõesti loed nagu mu mõtteid… Ühest küljest jaa, kurat, teeks ise! Aga siis mõtlen, et no ma ei oska ju ja proffid peaksid ju kiiremini tegema ja kas ma ka üldse oskaks nii hästi ja… karauul! Ei viitsi enam sellega tegeleda, aga ei saa enam tegelemata ka jätta 😀
Sa oled niigi tubli, sada muud rauda korraga tules, ei peagi kõigega hambad ristis ise tegelema. Las mõned tööd jäävad kellegi teise teha kah. Lihtsalt jah, las vanajumal saadab kannatust see aeg üle elada.
Mu arust on see lausa ehitajate kutsehaigus – ALATI on mingi jant ja hilinemised jne jne jne. JUBE!
MIKS Sa Kimeksit ei tellinud, on mul nüüd hea targutada. 😀 Sorri, aga lihtsalt parimad remondikogemused ever.
Mul oli juba tellitud, kui sa kirjutasid 😀
Nii lahe,et sulle hea uus auto anti kasutamiseks! Auto valik on jube tähtis,eriti algajale minu arvates. Mulle anti esindusest laenuks (enda oma oli teeninduses) tuliuus Mini Cooper ja see isegi hoidis ise pikivahet! Kohe,kui liiga lähedal olid hakkas ise aeglustama ja jäigi täitsa seisma,kui ise ei pidurdanud. Uued autod on lihtsalt nii mõnusad.
Minu esimene auto oli manuaal Mini . Esimene sõit üksi oli postkontorisse ja ma olin nii pabinas. Suutsin auto ringteele sõites 4 korda välja suretada!!! Mul ei ole elusees rohkem piinlik ega surmahirm olnud. Hea oli,et sõidu tööpäevale sättisin ja tee suht tühi oli. Aga jah head harjutamist ja lihtsalt eelda teistelt juhtidelt kõige hullemat. Eriti vaata ette ringteedel,sest inimesed ei oska absoluutselt oma rajal püsida ja ka enamasti ei kontrolli peegleid 🙂
Sul ikka ei vea ehitajatega. Ma suht hämmingus sellest suhtumisest. Mul mees tegeleb ka siseviimistlust ja pidevalt teeb reaalselt öötundideni tööd, et kliendile antud lubadusi pidada.
Sul kohe ei vea.. Loodeavasti edenevad tööd edaspidi kiiresti. Pärast remonti on vaja ilmselt mega suurpuhastus ka teha, sest see tolm jõuab igasse paganama kõige pisemasse nurka kuskile teise korruse kapinurka ka. Kas oled turvatoolidega ka proovinud auto mahutavust? Kas tundub, et prooviks antud auto võiks osutuda valituks? 🙂
Kui remont valmis, siis ma ei hakka isegi ette kujutama, et ma ise seda sodi koristaksin – ma tellin kohe remondijärgse suurpuhastuse, sest noh, ma ei suuda ise seda kraamida, ma juba eos tean seda ? Autoga – oleme hetkel ainult Mariga sõitnud, tema tool sobis kenasti, aga noh, valituks see auto ei osutu ja seda teadsin ma juba enne, sest sinna ei mahu kolm last. Kahega valiks küll 😀