Kui ma siin ükspäev halasin, et kas saab see elu hullemaks minna, siis ausalt ma ei mõelnud seda elule väljakutsena. Oleksin vist pidanud seda kohe täpsustama. Väga imelikul kombel juhtus eile nii, et kuigi mu külmetus oli peaaegu täiesti kadunud (veidikene nohu ja paar köhatust päevas oli alles jäänud), sain ma ühel hetkel aru, et ma vist ei tunne eriti lõhna. Või noh. Ehe näide sellest oli see, et koristasin kassi liivakasti ja imestasin, et täna on see sitt küll…
