Kallis Marjontšik-pontšik, Nagu ikka, pean ma natukene vanamuti kombel heietama, et see ei ole võimalik, et sa oled juba kümme kuud meiega olnud. Kümme kuud on peaaegu aasta, aasta on juba peaaegu kolm aastat ja kolm aastat on juba seitse aastat ja nii edasi. Kui asi samas tempos jätkub, avastan ma kindlasti üsna pea, et sa oled kolmekümne aastane ja mina pensioniealine. Aga mis siis, ma olen kindel, et selleks ajaks armastan ma sind lihtsalt veel rohkem, sest nagu aeg on…