Ma ei saa olla ainukene inimene, kes armastab seda, kui kodus on rohelust, aga samal ajal unustab oma taimede olemasolu sellel momendil, kui ma ta kodus õigesse kohta ära paigutanud olen. Kastmine? Noh, sorri, aga not gonna happen. Mul lihtsalt ei tule see kunagi enne meelde, kui taim on kuskile toanurka ära surnud ja vaikselt ära kuivanud on. Ehk siis sellel hetkel ei ole kastmisel enam ka suurt pointi, sest… ta on juba siit ilmast lahkunud. Kuna aga loodus tühja…