Ma pole suuremat sorti pildistamise fänn kunagi olnud. Või nagu eks minust on neid pilte tehtud küll ja veel, aga ei ole mul iial meeles, milline see mu normaalne külg ja näoilme on. Seega on üldiselt nii, et sajast pildist ühel näen enam-vähem välja. Teistel olen sellise moega nagu keegi ähvardaks kaadri taga mind noaga või miskit. Seega ei tea ma ise ka, mis häda oli mul nõustuda ühe ajakirja artiklis olema. Ilmselt tabasid nad mind mõnel heal päeval, mil…