Ma eile juubeldasin, et Kardo haigeks jäi ja kujutasin ette, kuidas me kõik kodus istume ja käest kinni elu naudime. Tegelikult ronis Kardo esimest korda allakorrusele umbes kell 9 õhtul ja ainukesed elumärgid temast oli aeg-ajalt ülakorruselt kostev WC ukse kääksutamise heli ja röökides oksendamine. Kuigi mul endal oli ka üleeile väga niru olla ja ma isegi paar korda oksendasin, siis eile hommikul oli mul jälle tunduvalt parem olla ja ma isegi käisin Kardole rääkimas, et ta ennast nüüd kokku…
