Ma ei kujuta ette, mitu ATH ravimit ma peaksin läbi katsetama, et mingi neist niimoodi töötaks, nagu peaks. Ehk siis, et mu aju suudaks korraga keskenduda vähematele asjadele kui hetkel. See, et ma ÜHELE asjale keskenduks, tundub utoopia, aga isegi kolm oleks juba hallatav. Mis mu peas viimasel ajal pidevalt toimub, on nii väsitav mõteterägastik, et mõni ime, et mul on kaks olekut. Esimene neist on ojeee, mul on nii palju ideid ja kõik saab nii äge olema, tahaks juba…
