Kõigil meil on olnud selliseid hetki, kus kurbus sees on nii suur, et lihtsalt immitseb välja ja pisarad tahavad suvalisel hetkel silma tulla ja süda on nii katki, nii katki, et tunne on küll selline, et nojah, selline mu elu nüüd edaspidi on. Teate ju neid hetki, eks? Matab hinge, käed värisevad ja mitte kunagi ei tundu enam võimalik olla lihtsalt naeratada ja edasi elada. Ütlen täiesti ausalt, et kuigi jah, ma olen hästi emotsionaalne inimene, siis päriselt sellist tunnet,…
