Nagu te ehk nädal tagasi märkasite, siis ma kirjutasin siin ühe tohutult ennasthaletseva postituse, kus kurtsin selle üle, et süütunne on nii suur, et ei anna asu elada ega olla. Ma reaalselt mõtlesin, et ma ei kirjutagi sellest mitte kunagi, aga kuna olukord on nüüd tunduvalt parem, siis kirjutan hoopis lootusega, et ehk keegi teine saab minu kohutavast kogemusest õppida. Kuigi nagu ma ka eelmises postis mainisin, olen ma päris kindel, et 99% teie seast ei pea kunagi sellise olukorraga…
-
Ma olen ammu harjunud, et minu tegemiste kohta tekib inimestel palju arvamusi, see on igati okei. Naljakas on aga see, et viimasel ajal saan ma igatpidi puid alla asjades, mis ei vasta isegi tõele.…