Ma kunagi tegin Naistelehes inteka ühe toreda tüdruku Kataga, kus ta rääkis avalikult oma toitumishäiretest. Nagu enamikele toitumishäiretega inimestele, tundus ka talle, et ta on paks ja suur, mida ta tegelikult muidugi ei olnud. Häire süvenes ajaga, haige inimene õpib seda paaniliselt lähedaste eest varjama. Kõige raskem on näiteks sõpradega väljas/koos olla, siis ju teised näevad, et sa ei söö. Kodus üksinda on hea – saad rahus mitte süüa ja näiteks trenni teha. See on nii himus haigus. Kuidas mõni…