Mul oli hull plaan, et järgmises postituses tutvustan teile Martat, aga see sindrinahk tunneb ennast endiselt seespool mugavalt ja ei ole ennast näole andnud. Seega peate leppima postitusega minu majaesisest. Pmst sama asi, eks? Ühesõnaga augustis hakkasin ma uut välisust vaatama, kirjutasin sellest (SIIN). Laias laastus polnud see otseselt hädavajalik, sest meil mingisugune uks oli ees, aga kuna me ju ehitasime seda maja “tünniosa” nagu teda kutsutakse, siis tahtsin ma, et uksed oleksid ühesugused ja ilusad. Enne olid nad sellised:…
