Ühel kaunil päeval ütles Triinu-Liis, et tal on mulle kingitus. Pakkigu mina oma piibud ja prillid ühte sumadani kokku, sest tema viib mu vanalinna tüdrukuteõhtule. Tavaliselt oleme me jah peikadega seltsis tsillinud, seega tundus adekvaatne kahekesti linna peale minna ja crashida vanalinna üüritud korteris. Mõte oli imeline ja ma ootasin seda pikisilmi. Nagu te ehk mäletate, olin ma siin vahepeal vähe haige, aga õnneks ärkasin ma laupäeval fiilinguga, et ma jõuan küll kenasti “õue mängima” minna. Lausa nii hästi tundsin…