Uncategorized

noulaif

25. aprill 2006

KÜTUSED


Kütusena võib kasutada igasuguseid ühendeid, mille koostises on mõni madala oks. astmega element, mis võib kergest üle minna kõrgemale oks.astmele. Sellised ained põlevad õhuhapnikuga, ja eraldavad soojusenergiat. Kütuseid on kolme sorti:

Gaasilised kütused- Kõige mugavamad kasutada. Põlevad täielikult, tuha tekkimiseta. Leegi suurust ja õhu juurdevoolu saab reguleerida.

Vedelkütused- Samuti mugav kasutada. Enamasti pihustatakse või arustatakse vahetult enne põlemist; nii on nad peaaegu sama head kui gaasilised kütused. Põlevad peaaegu täielikult.

Tahked kütused- Nendega on raskem lugu. Tahke aine puhul ei pääse hapnik ainele hästi ligi ja põlemine on mittetäielik.Raskem on regureerida leegi suurust ning temperatuuri. Tahked kütused sisaldavad ka anorgaanilisi mittepõlevaid lisandeid, millest tekib tuhk. ( Kas sellest pole mitte kahju? Hui)

KÜTTEVÄÄRTUS


Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel. Kuna kütuse põletamine on oksüdatsioonireaktsioon, oleneb kütuse kütteväärtus oluliselt vesinikusisaldusest ja peamise oksüdeeruva elemendi oks. astmest. Mida madalam on oks.aste ja suum vesinikusisaldus, seda suurem on ka kütteväärtus. Tähtis on ka see, kui palju on kütuse koostises mittepõlevaid lisandeid- mineraalained, vesi. Kütusesse salvestunud keemiline energia on pärit päikesevalguse energiast.

TOITEVÄÄRTUS

Toiteväärsus= kalorsus, tähendab soojushulka, mille toit annab täielikul oksüdatsioonil. Kalorsus sõltub toidu kolme põhikomponendi sisalduses: sahhariidid, valgud, rasvad. Sahhariidid ja rasvad on inimorganismi peamised energiaallikad. Kui neid pole piisavalt, toodavad energiat valgud.

rasvad- neid on loomseid ja taimseid. Loomsed (serasv, lambarasv jne) on peamiselt tahked. Taimsed on vedelad ( üllaülla ) Oliiviõli ja muu sjuuke teema. Toidus peaks olema mõlemaid rasvu, junõu.

sahhariidid- organismi peamine kütus. Seedimisel lagunevad kõik suuremate molekulidega sahhariidid glükoosiks. Erandiks on tselluloos, mida inimene ei suuda seedida. Ometi on väike kogus telluloosi kasulik. See muudab toidumassi pehmeks käsnataoliseks vidinaks, kuhu seedemahlad imenduvad, ja siis on hea hea hea sul seedida, kas pole mitte kena.

valgud- lagunevad seedimisel aminohapeteks. Osa aminohappeid toodab keha ise, osad tuleb sisse süüa. Neid kaheksat mida keha ei tooda, nim asendamatuteks aminohapeteks. Kõik nad on olemas loomse päritoluga valkudes. Taimedes on selliseid valke vähe:((

Mul oleks veel vaja vitamiinidest ka kirjutada, aga mataõps tuleb. Pärast ma lähen õue ja siis teen näiteks geos referaati võii eieie. Enne tuleb mobiili üles kirjutada füssa töö vastused:) Ja seejärel. On õnne, geo referaat.

Loe ka neid postitusi!

Kommentaarid puuduvad

Jäta kommentaar