No niipalju ei anna päev sakkida. Gerda sakib lihtsalt, mai kujta ette mis tal häda on, aaga ma põlgan teda surmani. Nii mõnna oli 4 tunda kuulata paukpüsse mind mind kurdistasid ja siis roomata paanikat teeseldes maas laudade alla kus olid NÄTSUD. Toit laual oli seal neljap, saati olnud jaa lehkas ja oli niiiii rõve. Ja mul oli nii halb nii halb. Liina musiga tsättisime sõpsidest. See “sõpside” teema on tõesti väga mööda. Sa ei jõua silmagi pigutada kui su parimatel on uued kuldsemad kullatükid ja tiigrid ja kiisud ja hingesugulased. Oh rõõmu. Rõõm ja lust tõesti telgivad mu õuel. Aga ma ei viitsi sellega oma pead vaevata. Suva. Jäägu. Ma nüüd leban ja vaatan kuidas mu küüned ilma põhjuseta murduvad
Kommentaarid puuduvad