Et teha oma juttu siin mitte ainult Sillust ja et üldse muud juttu peale ” issand mis ma eile tegin” ajada, siis ma arendaks arutelu mingil teemal. Näiteks on häiriv, et ma suht aina näen emasid kes oma lapsi löövad, nii reisil kui ka tänaval niisama, ja iga kord ma tahaks need emad kohtusse kaevata ja neid ise jalaga näkku taguda kuni ma jõuan. Ma ei saa aru mis teema sellega on?! Ma ei oska sellel teemal eriti arutada ka enam, sest noh SEE ON VALE, ÄRGE tehke nii!!
Arutlus number kaks võiks olla see, et miks inimesed on nii pinnapealsed ja imelikud. Näiteks unustavad ära oma vanad sõbrad ja oma tuttavate jutud mis on räägitud meeletu õhinaga jne, mitt et mina selline ei oleks, ma ka teen nii. Ja rohkem ei oska siin ka enam midagi arutada:(
J
Aga siin küll oskaks küsida, et kuhu kaob see suhte alguse õhin vms. See tunne, et OMG TA ON OLEMAS!!!!!! Ja lugeda igat sõnumit 87 korda ja siis mõelda tema peale enne kui sa magama jääd ja siis kui sa ärkad ja kui temaga käest kinni kõndida, siis su süda tuksuks nii, nagu sa saaks kohe infarkti. See teema, kuna Liis meil on just nii vastarmunud ja aina rääkis mulle seda juttu. Ja ma mäletan ise ka seda aega, aga tegelt see tunne ei kao ära,vaid muutub milleski muuks, mis on tegelikult palju tugevam kui see eelmine. Ma näiteks mõtlen ka Sillule kui ma ärkan või magama heidan, sest ta on usually minu kõrval. Ja mõnikord on mul ikka libikad kõhus kui ta midagi ütleb või teeb. Ja ma leian et see tunne,et ma TEAN et ta on olemas , on palju lahedam kui see : Jeee ta on olemas. Sest, et see asi mis on nüüd, ei ole see mida saaks väljendada sõnades ma armastan sind. Vaid see on midagi mille jaoks ei ole sõnu, ja kui ma suudaks need isegi välja mõelda, oleks neid kindlasti rohkem kui kolm
Kommentaarid puuduvad