Uncategorized

igapäevane elu

4. jaanuar 2008

Veerib nagu tasapisi ikka edasi, käisin täna isegi hambaarstil. Päeva tippnael oli muidugi see, et puurib hambaarstike tasapisi omaette mu hammast ja äkki ütleb:

“mõtle kui naljakas, kui mul üks silm oleks…siis ma oleks ühe silmaga hambaarst!” Pigistas siis ühe silma kinni ja hüüatas: ” ja ma näeks siis ka poole vähem”

Muidu on mul alles veel 7 hambaauku, päris hea tulemus, sest 4 on juba parandatud!

Loe ka neid postitusi!

4 kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta dandee 25. aprill 2010 at 08:36

    Mina ei märganud komadega probleeme vist. Aga see hambaarst on vähemalt mõtlev inimene, ja omi mõtteid koguaeg endale hoida ka ei tasu. Sul on seitse auku? Möh-muh, mul polnud üle nelja aasta kontrollides ühtegi.

  • Avatar
    Vasta mallukas 25. aprill 2010 at 08:36

    tegelt mul on komadega kõige rohkem probleeme,ma vist kunagi koolis sellesse süvenenud ei ole ja nüüd mul on valed komaharjumused sees ja järgmine aasta kirjandit kirjutades läheb ehk pekki

    mul oli alles hiljuti 11. need tekkisid ka umbes aastaga:(

  • Avatar
    Vasta dandee 25. aprill 2010 at 08:36

    Noh, ma ei tea… Kool õpetab keerulste reeglitesüsteemiga. Näites põimlause. Tegelikult on see seletatav ka pauside tegemisega (sise)kõnes. Sa ei vurista ju ühes jorus "kõik saapad mida kannan on rohelised", ikka "kõik saapad (paus) mida kannan (paus) on rohelised". Kirjas tulevad pausi kohta komad, seega tulebki "kõik saapad, mida kannan, on rohelised".

    Muidugi hea, et sa nii mõtled. Ilgelt hale on ju mõelda: "Kirjutan, kuidas tahan, mul on jumala pohui. Küll kirjandit kirjutades juhtub ime, ja mu õigekiri, mida ma harjutanud pole, on väga hea.". Ja muidugi siis see on ka nõme, et "kui kool läbi, siis võin õigekirja ära unustada, sest täiskasvanuna pole nagunii vaha korrektselt kirjutada".

  • Avatar
    Vasta mallukas 25. aprill 2010 at 08:36

    Eks see elu on keeruline