Igatahes on viimasel ajal kõik nii segamini, alates minu toast kuni… minu toani. Olen näiteks mitme kogemuse võrra rikkam: sain eile endale vahelduseks esmaabikursuse tunnistuse, kus peal oli “väga hea” Tegelikult hakkas neil lihtsalt minust kahju, sest esimene kord ma kukkusin läbi ja teine kord lasksin ma oma selgroovigastusega tüdruku õlal veits maha kukkuda, reaalselt oleks inimese invaliidiks teinud aga oh well. Ikka sain läbi. Kuigi suht hea oli olla seal hommikul 9-st kuni õhtul kuueni. Ja me saime tegelikult isegi varem ära. Ma olin muidugi öö jooksul ainult mõne üksiku tunni ka maganud, norm norm. Reedel esinesime kajas. Kui klassi ees esmakordselt ÜLDSE lauldes mul hakkasid kõik kehaosad lõpetades kulmudega värisema, siis publiku ees sain veits hakkama, kuigi mikk hakkas vale lugu mängima kitarril, ei huvitanud. Samuti astusin ma valgete sokkidega banaani sisse ja jõin Kaarli pool niiiiiiii palju. Samas rääksin ka Erkoga juttu ja Kiku muudkui põlgas mind ja Lagle muudkui lubas solvuda ja surmani vihata aga see Lauri Kassu vähemalt oli koguaeg selline nunnu ja Priit oli nagu ikka totu nagu poni. Lauri takistas mind treppidest allla kukkumast ja öösel matsime oma konisid kellegi potti. Muidu oleks elu nagu normaalne, samas pole.
Kommentaarid puuduvad