kuna ma oma mälupulka ei leia:(

Saksa renessansi kõige noorem suurmeister on Hans Holbein noorem (1497-1543). Sündinud Augsburgis, tegutses ta hiljem Baselis ja Londonis; noorpõlves külastas ta ka Põhja-Itaaliat. Holbein on renessansimeister sõna otseses mõttes. Ükski teine saksa kunstnik pole arusaanud renessansi põhiolemusest ja ükski pole selle elemente oma kunsti nii omaks võtnud kui Holbein. Talle on renessansi ideaal juba midagi iseenesest mõistetavat. Ta on ainuke saksa maalija, kes kujundas välja täiesti vaba suurejoonelise stiili, oma individuaalset iseseisvust ja rahvuslikku laadi kaotamata.

Holbein oli oma isa Holbein vanema õpilane ja on mõjutusi saanud arvatavasti ka Burgkmairilt. Aastast 1515 tegutses ta Baselis. Ta oli väga mitmekülgne ja varaküps meister. Oma esimesel Baselis viibimise ajal loob ta portreid, altaripilte, joonistusi, klaasi- ja fassaadimaale; viimaseid tuntakse praegu ainult tema skitside järgi. Aastast 1521 Tekivad ka tuntud tahvelmaalid Kristuse kannatuse loo stseenidega. Neis ilmneb Holbeini kunstiline käsitlusviis esimest korda kõige iseloomulikumalt. Holbein kujutab ka valgusefekte haaravalt. Tuntuim esimese perioodi säilinud maaliteostest on “Meyer´i madonna” u. 1525. Madonna seisab renessansistiilis niðis ja hoiab käe peal Kristust. Vasemal põlvitab pildi tellija Baseli linnapea Meyer oma kahe pojaga, paremal Meyeri surnud ja elus naine tütrega. Renessansi madonna motiiv on siin esimest korda saksa vaimus täiuslikult teostatud. See kompositsioon on väga tasakaalustatud ja harmooniline, kuid ei mõju ometi mitte külmana. Pildi mõjukust aitab suurendada emailisarnane selge koloriit.

Neil aastatel (kuni 1526) loob Holbein arvukalt ka huvitavaid illustratsioone, puulõikeid, raamatukaunistusi ja mustrijoonistusi kunstkäsitöö esemete jaoks; nendega on ta suurel määral kaasa aidanud saksa renessansi dekoratsioonistiili väljakujunemisel.

Aastast 1526 läheb Holbein Londoni, kuhu ta jääb a-ni 1528 ja kus ta tegeleb portree maalijana. Kodumaale tagasi tulnud, jätkab ta tööd Baseli raekojas, maalides kaks kompositsiooni, ühe Reabeami, teise Sauli loost. Need on suured ranges stiilis ajaloolised pildid, selgelt komponeeritud, täis teravat karakteristikat. Praegu tuntakse neid ainult skitside järgi. Nüüd tekib ka ilus Kunstniku naise portree lastega, kompositsioonilt ja tundesügavuselt paremaid Holbeini meistriteoseid.

Reformatsiooni tagajärjel tekkinud rahutused sundisid kunstniku aastal 1532 uuesti kodumaalt lahkuma ja Londoni asuma. Siin olid tema toetajateks kõigepealt saksa kaupmeeskond, kelle ülesandel maalis (nüüd hävinenud) seinamaalid saksa kaupmeeste gildi hoones. Kuid raskuspunkt Holbeini loomingus oli siin portreemaali alal. Ta võitis varsti nii kuninga enese (Henry VIII) kui ka tema õukondlaste ja inglise aristokraatide poolehoiu. Need Holbeini inglise portreed on portreekunsti suurimad saavutused. Neis võluvad terav tähelepanuvõime, käsitluse külm objektiivsus ja rafineeritud maitse, nagu seda omasid vähesed meistrid enne Holbeini. Ka ta koloriit saavutab ainulaadse täiuslikkuse; varasemate tööde hallid varjud on kadunud, valitseb soe, kõiki lokaaltoone kokkusulatav üldtoon. Tuntumad on Georg Gisze portree Berliinis, Sieur de Morette´i portree Dresdenis, Robert Chasemann Haagis, Jehan de Dinteville´i ja Georges de Selve´i topeltportree Londonis jt.; vähem arvukad on naiseportreed, kuid nende hulgas on suurepäraseid meistriteoseid, nagu näiteks Jane Seymour Viinis ja Marget Butts Bostonis. Kujutlust Holbeini loomingust aitavad täiendada tema portreejoonistused.

Holbein on väga silmapaistev ka graafikuna. Ta on loonud hulga joonistusi puulõigete jaoks; enamikus pärinevad need tema esimesest Baselis viibimise ajast. Suure populaarsuse omandas esmajoones Surmatantsule pühendatud seeria, mis anti välja a. 1538 Lyon´is. Seda vana, Prantsusmaal XV saj. alguses tekkinud teemat oskas Holbein oma fantaasias uuesti elustada. Monotoonne surmatants muutub dramaatiliseks aktsiooniks, kus kangelasena esineb Surm.

Mingit koolkonda ei Saksamaal ega Inglismaal Holbein pole loonud.