0
Uncategorized

kahepalgeline

9. veebruar 2009

Mind ajab närvi kui inimesed virisevad mingi random asja üle, kui inimesed ei tea mingi loogilise sõna tähendust, kui inimesed ei oska õigekirja, kui paksud burksi söövad, kui keegi ülistab oma väikevenda tho see laps on mõttetu põrguline, ülistavad oma bf kui minu oma on parem, tahavad olla lahedamad kui on.

Kuigi ma ise teen ka kõiki neid asju.

Aga samas saan ikka öelda et ma olen jäädavalt õnnelik. Minu Liisid ja Kätud ja Mammud ja Silbed ja Kärdid ja Crissid ja Luglud ja Piretid ja Kampused ja Priidud. Kõik teeb õnnelikuks. Ja Rosin teeb õnnelikuks. Ja väiksed asjad teevad õnnelikuks. Ja ma ei tea miks, aga kui ma mõtlen sõna “õnnelik” siis mulle meenub see hetk, kui ma ärkasin selle peale, et Sillu käsi oli mul ümber ja ma olin nii õnnelik, et mu süda tegi imevigureid ja ma kartsin, et Silbe ärkab ja võtab käe ära. Aga noh, ta nuba oli üleval ja ei võtnud ära ja siiamaani ei võta. Ja sellepärast ma teengi sillule märkmike ja kraami, sest ta ikka väga kallis mulle.

Ma ikka väga rõõmus, selle üle ka, et kui ma abielluks siis ma oleks maailma kõige ilusam 😛

Loe ka neid postitusi!

Kommentaarid puuduvad

Jäta kommentaar