Lihtsalt igati nõme on. Tundub nagu ma teeksin kõike valesti, isegi kui ma üritan mitte teha. Tundub, et isegi kui ma mitte midagi ei tee, siis on ikka valesti. Ja küllap ka see emo möödub, aga ei saa parata kui seest õõnsaks läheb ja kurrrrbus peale tuleb.
Ja isegi ei tea, mida ma nüüd tegema peaks. Sest ma olen nii üdini õnnetu. Miks kõik halvad asjad ühte jooksevad alati? Kas see on mingi thing?
Aga positiivsema noodi pealt peaksid asjad ikka paremaks ka minema. Alati lähevad ju ometigi. Tuleb aint veits oodata. Aga ma ei tea kaua ma jõuan olla nagu.. tähelepanu, valmis olla.. oota!
Nagu öeldakse: tark ei torma, tark teeb peale.
Ja mulle ei meeldi olla selline üldse. Sest ma vist olen liiga palju ajast õnnelik ja rõõmus ja mis kõike veel. Ja KOHE kui ei ole, siis kõik arvavad, et kohe tuleb enekalaks ja megaeit olen. Ma ei taha mingisugune loll eit olla. Aga hälisemist lõpetada ei suuda. Oeh, aidake mind keegi 🙁
Kommentaarid puuduvad