Ma ei tea, mis mul viimasel ajal viga on, aga ma lihtsalt nonstop kogu aeg magaksin. Laman voodisse- magan. Ehitan pesa- magan. Istun diivanil- magan. Daki tahab juttu puhuda – magan. Mu papal oli küll kunagi narkolepsia, huvitav, kas see on ehk pärilik? Who knows.
Veel kurdaksin ma selle üle, et mul valutavad õlg ja kael ja pool keha, aga mis päev see ikka väikse vigastuse või kellaviieteeta mööduks?
Aga täna tuleb minna viisakalt õhtustama ja siis kinno ja siis vaatame, kas on aega veel kellaviieteedeks või muudeks lollusteks. Sest nende jaoks paistab mul aega maaaaaaaa ja ilm olevat. Mmm.
Kommentaarid puuduvad