Ma ei saa midagi parata, et ma natukene asju parooli all kirjutan. Teinekord ei olegi teema üldse midagi megasalajast, aga on näiteks need üks või kaks inimest, kes ei peaks seda ehk nägema.
Seega, võite julgelt seda küsida. Lihtsalt praegu jälle. Tahan kirjutama hakata, aga tunnen, et see peaks ikka olema nats privaatsem ja jälle pean parooli panema. Ma vihkan ise ka sellised blogisid, kus pool juttu on parooli all, sucks.
Ja lõpetuseks õpetan teile, kallid lugejad, kuidas teha sellisest pudelist, missugust mina meie kaubanduses iial näinud ei ole, kühvlit või labidat meisterdada. Ikka abiks:
6 kommentaari
küsin ka julgelt blogi parooli 🙂 see blogi on vägagi huvitav. jätan e-maili ka 😉
meilige mulle mariann@naisteleht.ee
ja siis saab parooli
küsin julgelt parooli 🙂 lahe blogi on sellepärast.
no ega ma siia kommentaaridesse seda ikka vast ei kirjuta, või mis 😀
Appi, mis MÕTTES sa pole sellist pudelit näinud. Kunagi olid Mehukatti mahlad sellistes kankades. Ja päris palju Calgoneid ja Mr Propereid tuleb ka sellistes pudelites. Ühesõnaga, kodukeemia.
KUNAGI ei olnud mind arvatavasti olemas ja ilmselgelt ma ei korista iial 😀