Kiire on olnud. Nagu Dakigi, olin ka mina aeganõudvas projektis, mis tänaseks on läbi, aga ma ei oskagi midagi öelda või kirjutada. Sest nagu teada, saab kirjutada siis kui õnn on üüratu või sootuks põgenenud. Aga mis ma sellest “leebe-leo” faasist, kuhu ma praegu jõudnud olen, ikka kirjutan? Et cool on? No on.
Eile tsillisin üle pika aja homodega ja me jõudsime järeldusele, miks on alati autotrippidele vaja kaasata G. Sest me ilmselgelt eksime ära. Me sõitsime kesklinnast Männikule umbes tund aega. Aga naljakas oli ja rebel oli ja ma vist tund aega järjest naersin ja naersin.
Veel olen ma teada saanud, et mu käte ramm on üüratu. Olen nädala aja jooksul suutnud ära tõmmata minibussi lingi ja täna ka pesumasina selle vidina, mille abil ukse lahti saab. Kulturistiks pean hakkama ilmselgelt.
Tegelikult peaksin ma hoopis asju pakkima, sest sel nädalavahetusel ootab mind ees hiphopfestival. Jah, kõik te, kes te mind iial kohanud olete, võite nüüd suure häälega naerda. Aga ma kavatsen ära händelida ja olla metsikult rebel ja cool. Vaatab, mis sellest asjast saab.
Lõpetuseks ütleksin ma Max Kauri kuldsed sõnad: mmmm, vaaaauu!
Over and out.
Kommentaarid puuduvad