Kunagi arutasime Daki ja M’iga midagi kingituste üle. Daki rääkis vana-head „mu abikaasa kinkis mulle jõuludeks MÜTSI! Saate aru?! Mütsi!“ ja M. Kommenteeris midagi, et ah need naised on ikka nii nõudlikud ja kindlasti ise ei öelnud mida ta tahab, või midagi taolist. Ma päris täpselt ka ei mäleta, aga mina kohe rääkisin vastu, et mina alati väga konkreetselt teen niikaua diskreetselt “vihjed“, et mida ma täpselt saada tahaks. Noh ikka nii kaua, kuni isegi kõige aeglasem düüd saab lõpuks aru, mida õigel päeval kinkida. Ja kõik on rahul. Mina saan olla rahul, et jeee sain selle asja, mida tahtsin ja oioioioi küll on mul hea mees, et ta sai mu vihjetest aru. Ja noh, mees on rahul, et naisele kink meeldib ja kõik on õnnelikud.
A siis ma mainisin ka, et ma tegelikult megakaua ootasin endale kingituseks suurt tassi. Sellepärast, et ma joon kogu aeg teed ja nii tüütu on käia ja neid väikseid tasse nonstop täitmas käia. Pluss talvel on hea suurt tassi käes hoida ja ennast soojendada. S. Kunagi kinkis küll Petrale suure tassi jõuludeks. Ma ei teagi, kas ta oli igaveseks unustanud minu soovi seda saada, või siis oli tal lihtsalt kuskile mälusoppi jäänud ainult info, et eitedele meeldivad tassid? Oh well..MINA igatahes oma tassi ootama jäingi.
Enivei, tuli eile mulle külla K. kellel oli mulle kaasas kingitus:
TASS! Ma sain SUURE TASSI!
Aaaah, küll on K. alles imetore.
Kommentaarid puuduvad