Eile suutis mu enesetunne õhtu saabudes aina hullemaks ja hullemaks minna. Mingi hetk otsustasin ma, et ma pean ometi midagi peale tee joomise sööma ka ja hakkasin kokkama. Muidugi ühe käega tekki ümber hoides, küürus olles halisedes. Lambist suutsin ma korraga ära põletada tulikuuma õliga MÕLEMAD käed. Tänaseks on ühel ikka rõve..laik? peal. Kas see jääb igaveseks selliseks? Mis ma sinna peale pean panema?
Väga gross ühesõnaga.
Ja, et olukord VEEL hullem oleks, tegin ma suure vea ja otsustasin dušši alla minna. See oli lihtsalt JUBE! Iga kehaosake, mis sooja vee all ei olnud, külmetas niiiiiiiiii jubedalt, et ma tahtsin nutma hakata. Siis hakkasin ma pead pesema ja taipasin, et põlenud käed teevad sooja vee all nii kohutavalt haiget, et ma hakkasin kõva häälega ägisema ja tihkuma.
Elu kõige rõvedam pesuskäik. Ever…
Siis rullisin ma ennast teki sisse ja vaatasin mingit jaburat filmi, sest silmad valutasid täiega arvutit vaadates. Ja SIIS sai isegi see jabur film otsa ja hakkas…trummipõrin…”paljalt naljakas”. Ja siis ma hakkasin nutma. Mul oli endast nii kahju ja mul käed nii valutasid ja nina oli nii kinni ja samal ajal voolas täiega ja mu pea valutas ja mu silmad valutasid ja üldse oli üleni NII SITT OLLA!
Ja siis tuli K. ja kukkus mind hoolitsusega üle valama: kas sa rohtu oled võtnud? kas sa tahad midagi süüa? kas sa tahad midagi juua? kas ma teen sulle teed? Ja muud sellised toredaid asju pakkus.
Ahja, kaasas olid tal need
Kommentaarid puuduvad