Ma sain uue telefoni ja ma ei oska sellega peaaegu mitte midagi teha. Samuti on see nii suur, et ma pean oma miniatuursete kätega mõlema käega sellest kinni hoidma. Teate küll, nagu oravad, kellel megasuur käbi on.
Ma eile suutsin näiteks teha midagi, mis telefoni TÄIESTI pea peale keeras. No KÕIK oli lausa vale. Võttis kõigest paar tundi, hunnik jorisemist ja hulga suvaliste kohtade vajutamist, et endine olek tagasi saada.
Ahja, kuna mu telefon maksab rohkem kui mu läppar, on mu ema megapaanikas, et ma selle kindlasti kohe ära kaotan.
Ema: Aga kui sa Kardo juurde läksid, KUS SU TELEFON SIIS OLI??? Kus sa seda ometi hoidsid? (Ta vist lootis, et ma vastan, et turvasheifis sametpadjal).
Ma: Ee..jope taskus, ma kuulasin ju mussi.
Ema: Aga sul on NII VÄIKSED TASKUD! See kaob ära!
Ma: Esiteks ei ole mu taskud väiksed, sest see HIIGLASLIK telefon mahub sinna. Teiseks nagu ma mainisin, siis ma kuulasin ju telefoniga mussi. Kui ma oleks vahepeal telefoni ära kaotanud, oleks ma tähele pannud, sest noh… muss oleks vait jäänud?
Ema: Aga IKKAAGIII… blablablablablablaaa.
Vat nii.
Aga eile tuli mega mega paha tuju peale, aga see kadus jällegist ära, kui K. mind järjepidevalt muudkui musitas.
I’m pussy like that.
Kommentaarid puuduvad