Iga kord, kui ma näen mõnda filmi naistest, keda pekstakse või alavääristatakse, siis ma mõtlen alati, et kuidas see ometi võimalik on, et need suguõed nii idioodid on. Tundub ju täiesti absurdne asi, mida kannatada.
Tegelikult on nii, et iga kord ei ole peksugi vaja – mees võib ise ka paras munn olla – ja naised ikka lepivad nagu kutsikad. Mingil müstilisel põhjusel ja see on see põhjus, et teinekord kargab meile vagiina pähe. So to say. Nagu öeldakse, et mehed mõtlevad oma munniga, see on umbes sama asi. Ega naised parata ei saa, et nad geneetiliselt täielikud eided on, eks?
Mul on üks sõbranna, ütleme, et tema nimeks saab siin hetkel P. P on igati mõnus neiu, kellel oli RÄME DOUCHEBAG mees. Esiteks leidis see “mees”, et mina olen P’le halb eeskuju ja et me ei tohiks suhelda. Edaspidi pidin ma iga kord vait olema, kui see “mees” helistas ja iga kord tahtsin ma oma sõbrannale kannaga näkku anda. Ma ei viitsi isegi nimetada kõiki põhjuseid, miks ta mulle ei meeldinud, aga suurim oli kindlasti see, et igal võimalusel oskas ta mu sõbrannat maha teha ja teda endas kahtlema panna. Ma ei usu, et see peika kohustustes kirjas on eriti.
Õnneks sai P. mingi aeg teada, et see “mees” magatas korraga mitut eite ja suutis endast kuidagi selle jõu leida, et see douche nahhui saata. Aga see võttis ikka omajagu aega. Sest noh, inimesel oli hirm, et ta jääb üksi. Et ta on paks ja rõve ja tülgastav ja mõttetu, sest osad mehed suudavad oma awesome naised niimoodi tundma panna. Sest nad on ajunussijatest dominantsed energiavampiirid.
Vaata, kui keegi konstantselt su ajusid nussib ja sulle sisestab, et sa ei ole hea, siis sa jäädki ju seda uskuma. Eriti naised. Sest me oleme täiega eided.
P. on mulle nüüd hiljem tunnistanud, et näiteks see, et mina talle ütlesin, et kuule kammoon, ei tundu ju eriti tore mees olevat, see teda eriti midagi muutma ei pannud. Ta sai küll ise mõistusega aru, et ega see olukord päris õige ei ole, aga siis tuli jälle mees ja ütles, et: “Musike, kõik on ok!”. Ja eided sulavad.
P. ei teinud toona ka eriti suurt saladust sellest KUI suur munn ta mees täpselt oli. Iga kord kui kokku saime kuulsin ma jälle, mida tüüp korraldanud on, või et nad jälle 846864dat korda lahku läinud on. Nüüd rääkis ta, et see oli sellepärast, et ta hinges lootis, et ehk ta sõbrad ühel hetkel põhimõtteliselt seovad ta kuskile keldrisse ketti ja ei lase selle vennaga enam tsillida. Aga noh, ega sõbrad päris nii ka vast teha ei saa. Kuigi mina ei varjanud oma nulltolerantsi selle venna suhtes küll mitte raasukestki. Noh, seda põhiliselt seetõttu, et ma olen südametu ja mitte kuigi tagasihoidlik eit.
Aga on ka teisi viise, kuidas mees saab naise idioodiks muuta.
Mina arvasin, et minust ei saaks iial sellist naist, kes kuidagi mingil mehel endale pähe istuda laseks. Ma ei hakka sellesse teemasse eriti detailselt laskuma, aga ühel hetkel olin ma situatsioonis, kus ma sain üsna selgelt aru, et ma olen ühe dude’i teine valik, aga leppisin sellega. Sest “ta on nii äge” ja “ta ükskord ütles mulle kiisu”(jah, ma praegu ise ka naeran nats) ja “ta on nii tark!”.
Kui ma praegu mõtlen, siis tundub üsna debiilne oodata avasüli teise naise juurest külla meest, kes üsna ühemõtteliselt mind visiteeris. AGA TA TUNDUS NII LAHE! Oi, oi, oi, kuidas see mees suutis minust selle ajudeta eide välja kangutada.
Iga kord, kui aina eredamalt selgus see, kui pohhui tal minust on ja kui pohhui mul peaks temast olema, suutis ta teha midagi NATUKENE head. Ja siis see meetilk seal tõrvapotis tundus võrratu. Ma tahtsingi endale kinnitada, et kõik on suurepärane. Ja võrratu. Ja tore. Sest ma olin täielik eit!
No ma pean tõele au andma, et ma ei saa võrrelda P. ja enda situatsiooni nii üks ühele, sest esiteks ei olnud minul selle dude’iga mitte midagi suhtelaadsetki. Ainuke sarnasus on see, et ma saan küll aru, mis tunne see on, kui mõistus ütleb, et kammoon, lõpeta ära- aga vot nagu enda kiuste ei lõpeta. Sest, et WHAT IF?
Aga põhjus, miks ma seda sissekannet üldse teen on see, et täna sattusin ühe teise sõbranna FB lehele. Ütleme, et tema nimi on T. Suvalise sissekande sees nägin sõnu “minu kallim” ja sain hoobilt aru, et neiu on tagasi koos ühe mehega, kellest see sama neiu oli mulle rääkinud järgnevat (copin nüüd siinkohal tema enda katkendeid kunagisest vestlusest):
no kuule, see on ikka hoopis teine olukord. ta meelega keeras sellise sita, et ma oma korterist ilma jääks, mul poleks üldse raha ja siis viskab mu päevapealt välja. see ei ole nagu väga okei käitumine
see on ka suur probla, et ta üldse seksida ei taha. seksime ainult siis, kui tema tahab, siis käib peale nagu uni . nüüd ei saa üldse. pihutagu edasi. väidab, et tööstress ja kuna me tülitseme palju, siis tal pole tuju. mingi aasta aega juba umbes 2 x kuus.
ta on väga vastik ja kiuslik. ta teeb meelega seda, sest mina tahan ja kui tõesti 2 nädalat möödas, hakkan juba vaikselt nagu vihjeid tegema, siis vihastab, et oi ma käin peale ja ajan teda närvi
ja esitab kogu aeg mingeid nõudmisi, et tema tahab nii ja tema tahab vaheldust. ja mina olen seni üritanud teha nii, nagu talle meeldib. nüüd aitab :@
aa ja mis seksiga veel! mitu korda olen tal leidnud iha.ee-s kontosid, kus mingeid litse otsib ja neilt pilte välja pinnib. lugesin kirjavahetusi ka no kokku ta ei saanud nednega ja mingi valetas enda kohta
aga ikkagi nagu mingi megaimelik läpakas olid vahepeal mingite 50aastaste eitede pildid ka ütles, et huvi pärast
võibolla ta on mingi pede üldse. käis mingi pede juures massaazhis ka.
ja nende litside kohta ütles, et tal on vaheldust vaja, et talle meeldib lihtsalt niisama pilte vaadata
ühega rääkis telefonis ka. ma ütlesin, et mul ta pihupilletamisest ka vaheldust vaja
niigi käitun temaga hästi. ma ei tea, mida ma teen. lähen närvi, kui ta mu ajusid mingi nädal järjest nussinud on. viimane kord oligi nii, et üks nädal – ma pingutasin hullult ja üritasin mõista, et tal tööl raske ja kui ta mölises ja nähvas pidevalt, rääksiin vastu võimalikult leebe hääletooniga ja olin kogu aeg hästi heas tujus ja positiivne. nädala jooksul aina hullemini läks kogu aeg närvi ja nagu meelega üritaks mind närvi ajada. aga kui lõpuks täiega üle viskas ja ise ka vihastasin ka talle paar mahlakamat sõna vastu ütlesin, siis olin mina süüdi, et käitun halvasti ja ärritan teda.
ehk kogu tüli minu süü. ta arvabki reaalselt, et tema on väsinud ja tööl on halb, siis tema võib end minu peale välja elada, aga talle ei tohi kunagi midagi halba öelda. ja “mina ei lase tal kunagi puhata”
nagu… ma ei tea… tuleb töölt, jalad lauale, õllepudel kätte, terve õhtu istub arvutis ja räägib telefonis sõpradega. teen süüa, jätab oma taldrikud vedelema ja musta pesu ja kõik, kust üle käib ja mina üksi koristan. kui palun tal midagi teha, siis “ma ei lase tal üldse puhata”. ta provotseerib mind täiega ja siis vihastab, kui ma närvi lähen ja ütleb, et mina kõiges süüdi. pean ise end kuidagi kokku võtma, et mitte alluda enam sellele provokatsioonile.
Ma loodan, et kallis T. ei pahanda, et ma selle siia üles riputasin. Ehk on tal endal ka üllatav lugeda, mida ta paar kuud tagasi kirjutas? Igatahes tegi ta mulle täna selgeks, et noh, tegelikult ei ole NII hullu midagi ja TEGELIKULT on ta üsna normaalne mees ja TEGELIKULT, TEGELIKULT, TEGELIKULT. Tegelikult, kallis T, oled sa räme eit!
Minu meelest oled sa imekaunis, võrratu ja väärt ainult meest, kes tahab sulle hommikusöögi voodisse tuua, su jalgu mudida ja sind 263 korda päevas musutada. Mitte iha.ee’s 50ne aastaste naiste venind tissi vahtida.
Sinu töö ei ole olla kellegi koristaja või majapidaja ja kindlasti ei ole mehe õiguseks sind isegi seksist ilma jätta. See ei ole mees, see on pussy 🙂 Lükka endale kontsad alla ja ära otsi põhjuseid, miks sa peaksid selle vennaga veel koos olema. Otsi parem põhjuseid, miks sellisest inimesest võimalikult kaugele hoida.
Ega see kerge pole, tean ju isegi, see eidevärk, teate küll. Aga tuleb ju ära teha. Sest muidu äkki magad sa maha sellise võrratu mehe, kes ei kohtleks sind nagu mõttetut kõntsa. Tundub ju parem väljavaade, eks?
Ah, eidekari.
19 kommentaari
Vist iga naine peab korra sellises suhtes ära käima. Minu “sõber” otsis spetsiaalselt koduperenaist. Olin 22 ja mul läks kuskil aasta aega, et aru saada, mis toimub. Mingil õhtul mõistsin, et mind tellitakse kohale nagu pitsat ja pannakse erinevaid kodutöid tegema. Mees vaatas samal ajal telkust rallit, sporti, mida ma tõesti vihkan! Leidsin, et kui lasen asjal edasi areneda, siis saan varsti valesti triigitud särgi eest vastu vahtimist. Jube raske oli suhet lõpetada, sest oma aruga ma armastasin ju teda. Aasta otsa nutsin oma armastust taga, kuid jäin endale kindlaks, et pigem õudne lõpp kui lõputu õudus.
Palju aastaid hiljem arvan, et see oli mu oma pere tugev muster, mis nii noorel inimesel häirekellad helisema pani. Minu ema ja isa on abielus võrdsed, peavad teineteisest lugu ning eks ka vist armastavad üksteist (nõukogude inimese asi – armastust väga ei kellata). Oma lastele on nad suutnud sisendada eneseväärikust, kuid samal ajal õpetanud, kuidas jääda enesekriitiliseks. Kui noorel naisel sellist eeskuju ja tuge pole või ka nt ta oma isa suhtub temasse kui paksu eite, siis millise nipiga peaks ta iseseisvalt aru saama, et ta suhe on düsfunktsionaalne?
Ka mul on üks selline sõbranna, kellel oli imelik mees. Esiteks pidi sõbranna talt raha LAENAMA, pärast maksis viimse pennini tagasi. Teiseks irises mees ta kallal, et ta on paks. Mismõttes, mõtlesin ma. Sõbranna on piitspeenike. Teeb lausa kadedaks. Pidasin tuliseid kõnesid sellest, kui idikas see jorss on ja küsisin m i k s? Miks mu armas, tark, ilus sõbranna sellise koopainimesega koos on. Sõbranna lihtsalt kehitas õlgu. Kui aga see paksuse teema aina sagedamini üles kerkis, siis sai sõbrannal villand. Kui ta muus osas ei suutnud määratleda, et ta suhe on düsfunktsionaalne, siis ühte ta teadis. Ta teadis, et ta ei ole paks. See teadmine ta sellest surnud suhtest päästiski. Aga kui ta poleks oma head vormi uskunud? See suhe jätkuks…
Mine olen kunagi sellises suhtes olnud. Olin siis äsja ülikooli läinud ja hakkasin kodu “mängima”. Tööl käimine ei tulnud hästi selle kõrvalt välja ja ma loobusin, olin tasulises õppes. Sõltusin mehest täielikult. Kui tema tahtis väljas käia, siis käis, mina pidin kodus istuma, raha mul polnud. Tampis mu enesehinnangu peal, mõnikord karistas mind füüsiliselt. Sõltusin temast liiga palju, olin koduabiline, narts, naiivne, “roheline”, andestav, kunagi polnud ma piisavalt hea (kaal, välimus). Kõik see ei pannud mind ära minema. Sest oli ju ka head, vähemalt siis ma korrutasin endale seda.
Õnneks sattusin tööle, kus mu enesehinnang hakkas tõusma. Tekkis oma raha. Tekkis uusi tuttavaid ja lõpuks saabus viimane piisk ja suutsin suhtest eemalduda. Aga sellel hetkel hakkas uus terror pihta – miljon lubadust, mis kõik muutub, kui koju tagasi tulen jne. See kestis pool aastat, alguses oli ta leebe ja meelitav, lõpuks juba totaalne terror. Õnneks oli mul sellel ajal palju sõpru kõrval (kes suhte ajal loomulikult keelatud olid). Rebisin lahti ja ei saa siiani aru, mis mul viga oli.
Nüüd on mu kõrval juba aastaid 100% teistsugune mees, imelik, et pidin tema leidmiseks sellisest jamast läbi käima. Võtan seda kui õppetundi.
ma mõtlen hoopis, et miks siin nii postituses kui ühes kommentaaris “sisestama” kasutatakse, “sisendama” asemel.
sest naised on idioodid?
http://d24w6bsrhbeh9d.cloudfront.net/photo/aRw5rB5_460s.jpg
kui tõsi!
Tervist ning kena päeva! Mul on kord selline komme, et kui ma leian kusagilt mingi asja, siis ma seda ka loen ning samastan. Hetkel pean küll nentima, et väga süvenenult ning andunult ma neid sõnu ei järginud, kuid üldpildi sain selgeks küll.
Paraku anname endale aru, eks, et mees- ning naissugu on ikka kuradi erinevalt töötavad mootorid. Ei teki kuidagi uhkusetunnet lugedes nende mölakate kohta sinu stooris, kuid vabanda mu ümber nurga pakkumist, et ka sinu sõbrannadel oli ju mingi osa käitumist suunates, eks?
…kas ma saan õigesti aru, et sa üritad vihjata, nagu Malluka sõbrannad oleks pidanud äkki vähe ise ka vaatama, kellega nad koos on? Sest ega Malluka TERVE POSTITUS ju sellest ei rääkinud?
No muidugi on igal inimesel suhtes oma osa selles, kuidas teine inimene neid kohtleb. Asi on lihtsalt selles, et enamasti saavad inimesed lõpuks aru, et head nahka ei tule ja lähevad minema. Lõpetavad jama. Aga noh, eks see oleneb ka sellest, mis inimesel eelnevas elus toimunud on ja mis neid mõjutanud on – sellest tuleneb kaua nad sellist jama taluvad.
Keelekasutus keelekasutuseks – aga tõesti pole päris kaua midagi nii tabavat lugenud, 5+! 😀
Päris kole keelekasutus tulevase ema kohta.
Tänan selle tähelepaneku eest, ma lähen nüüd looteasendis dušši alla nutma.
😀 ma ei tea, kui eluvõõras te, lugupeetud Anonüümne kommentaator, olete, aga te vist ei kujuta ettegi, kui hirmus võib olla keelekasutus ka mõnel juba sünnitanud naisel, mõnest mitme lapse emast rääkimata. Mallukas on ikka kaunis leebe, lihtsalt ütleb otse välja, mis mõtleb, mitte ei keeruta.
Võin ühe sellise naise lapsena lisada veel ühe argumendi, miks nende tolguste juurde mitte jääda: siis on teil rohkem lootust, et lapsed säilitavad tulevikus teie suhtes ka mingi respekti. Okei, suhtlen emaga edasi ja saame hästi läbi, aga kohati ikkagi kihvatab ja väike vimm on sees, et miks, kurat, pidin mina oma lapsepõlve SELLISE „isa” seltsis veetma? Miks ema tema juurest ära ei läinud, talus neid alandusi ja lasi lapsed närvihaigeteks muutuda?
Eks inimesed jäävad oma mõtetesse ja harjumustesse kinni. Emad vist tihtipeale arvavad ka, et lapsed ju on väiksed ja ei pane täpselt tähele, mis kodus toimub. Et ainult ema kannatab ja lapsed on omadega ok. Muidugi see nii ei ole, nagu näha sinu jutust.
Täpselt! Minulgi on olnud mitu-setu korda selliseid mõtteid ja tundeid…
Hmh, suht reaalne elu.
Tagasi vaadates ei saa ise ka nagu väga aru, miks igast douchebääge kõrges hinnas hoitud on ja hoitakse.
Vb mingi klišheeline ootus selle taga, et “äkki” ta südames on hea ja üks päev võtab naiseks. Inimene võib ju sellise kõrval endale sisestada küll, “ta hoiab mind valvel” ja “ainult nõnda ma suudan paremini”… Lootus või kühvel see asi… Pole sellist iseenda kottimist väärt.
Hea blogi on 🙂 (Y)
Ei ole jah sellised teemad enda aega väärt. Aga noh, eks see elu õpetabki 🙂
Mallu, tõsiselt hea postitus! Ja nõustun sinuga, sest tihtipeale on naised ikka täiesti lambad. Olen ise ka seda olnud ja nüüd mõtlen, et kas ma tõesti sain kunagi nii idioot olla…
Öeldakse, et oma vigadest õpitakse, seega ma loodan, et ka sinu sõbranna seda teeb. Sellised õppetunnid ongi just kõige valusamad, aga ka kõige õpetlikumad.
Selline see elu on, et ega naljalt kedagi teist SUNDIDA kuidagi teisiti käituda ei saa. Omad vitsad peksavad, mõnda jäävadki peksma. Olgu need siis vanad või uued vitsad.