“Ma ei taha paljaks võtta!”

Käisin eile Õismäel kraamimas ja leidsin mõned vanad pildid:

Mul pole õrna aimugi kui vana ma siin pildil olla võin, ilmselgelt mingi paarikuune ehk? Mulle on ikka elus üsna korduvalt öeldud, et ma pole ÜLDSE oma ema moodi, vaid ikka isa moodi. Ise ma selles veenduda ei saa, sest noh, isa suri ära, kui ma olin umbes 2-aastane. Tundub küll üsna handsome guy, seega võtan siiski komplimendina.

Mäletan, et kui ma väike olin ja keegi ütles, et mul on isa lõug, siis esiteks ma solvusin, sest ta kutsus mind laibalõuaks. Teiseks läksin paanikasse, et kas mulle kasvab ka habe. Ei juhtunud siiski kumbagi.

No vaadake kui leebe väike neiu ma ka kunagi olla oskasin. Enam selline nägu vist välja ei tuleks 🙁

Selle pildiga on selline lugu, et nagu näha, siis ei ole ma fotol kuigi rahulolev ja lausa pisargi on silmas. Läksime siis emaga fotograafi juurde ja mina läksin kohe hüsteeriasse: “Ma ei taha paljaks võtta!” hüüdsin ma pisarsilmi. Jumal teab, mida see fotograaf mu emast sellise jutu peale arvas, aga nagu näha, siis pildi tegi siiski ära.

Muuseas mulle meenub, et mul paar-kolm pilti veel sellised fotograafi juures tehtud ja mina silmad peos. Ei tea, miks mul oli kindel arvamus, et fotograafi juures paljaks tuleb võtta :D?

Siis leidsin sellise pildi oma emast. Ma arvan, et ta võib umbes minuvanune siin peal olla. Oeh, kui ilus ikka saab üks naine olla. Mitte, et ta praegugi kuidagi kehvem oleks!