Pereintriigid

Täna teen natukene Merje stiili blogisissekande ja hädaldan debiilikutest pereliikmete üle. Tõsi, mitte päris enda vahetust perekonnast, vaid täna teen juttu Kardo vennast, Jussist, kes on absoluutselt vaieldamatult kõige suurem idioot ja nahhaal, keda minu silmad näinud on.

Kui sa härra Jussi peaksid kohtama päriselus, võib sulle esiti jääda mulje, et tegu on vaikse ja toreda noormehega. Minu meelest on ta umbes 18-aastane ja suudab inimesi petta oma “toreda ja ausa” loomusega.

TEGELIKKUSES on ta igavene siga, kes ei löö risti ette näiteks oma perekonna tagant varastamisega. Kuna ta on seda suhteliselt lapsest peale harrastanud, siis on Kardo näiteks aastaid enda toa ust lukus hoidnud. Noh, sest muidu tuleb Juss ja laseb lihtsalt ta asjad rotti. Ta ei löö isegi risti ette teise inimese aluspesu varastamisel. Ülimalt normaalne, eksole?

Ka ta ema on ta näppamiskommetega kursis ja seega ei ole ta Jussile iial tahtnud anda enda pangakaardi pin koodi. Kuna Kardo ja Jussi ema on aga üsna haige, siis ei ole ta pea 9 kuud enda kodust välja saanud, et näiteks ise poodi minna. Selle jaoks on nende tavaliselt teinud nii, et kui tal on poest midagi vaja, siis ta saadab sinna Kardo. Kui Kardot pole kodus, siis annab ta Jussile sularaha (mille Kardo on eelnevalt välja võtnud). Kui korraga oli vaja rohkem kraami, siis läksid mõlemad vennad korraga poodi, aga pangakaart oli muidugi Kardo käes.

Ühel sellisel korral, kui nad jälle poes käisid, pidi Juss kuidagimoodi Kardo selja tagant seda kuramuse koodi nägema, sest nagu mõni aeg hiljem selgus, oli keegi käinud 2 korda nende ema pangakonto kallal. Mõlemal korral päev pärast poeskäiku. Kokku oli võetud sealt üle 100 euro.

Loogiline oli, et:

a) see ei olnud Kardo

b) keegi suvakas ei murdnud nende koju sisse, võtnud nende ema pangakaardi, mõelnud ise välja seda pin koodi ja võtnud raha välja

c) ta ema, kes ei suuda väravastki välja minna, ei käinud enda teadmata poes raha välja võtmas.

Seega jäi ainukeseks võimaluseks see, et Juss võttis lihtsalt selle kaardi ja lootis, et kuna ema netipanka ei kasuta, siis jääb ta väike vargus tähelepanuta. Ma ei tea, kas see inimene on ilmselge ajupuudega, või mis, aga no loogiliselt ta siiski vahele jäi. Nimelt on nende ema sissetulek üsna väike, seega oleks naeruväärne arvata, et ta ei märkaks umbes 1/3 enda kuusissetuleku kadumist.

ERITI kui sa arvestad nüüd, et selle sama sissetulekuga toidab ja kasib ta ka Jussi ennast, sest tööl see idioot ju ise käia ei suuda. Sellisel tasemel see tüüp ongi – varastab oma haige ema söögiraha. Ja läheb selle eest jooma 🙂

Kui teda sellel teemal küsitleda, siis vaatas ta tuimalt emale otsa ja ütles, et ta ei tea midagi. Edasi temaga arutada ei saanud, sest ta jalutab lihtsalt minema, nagu tõeline mees ikka, eksole.

Samuti rottis ta Kardo sahtlist 100 euri. Kui Kardo talle mainis, et ta oli ainuke, kes siin käinud oli ja et suure tõenäosusega oli see tema, hakkas see vend lihtsalt nutma ja ütles, et ta ei tea asjast midagi. “No mida sa teed sellisega, ei hakka ju molli ka andma,” kehitas Kardo õlgu. Jah, ta ei ole mul selline, kes oskaks taielda või molli anda. Rehmas käega ja elas edasi.

Samal ajal paljastas Jussi sõber, et Jussil vahepeal tekibki imelikul kombel raha. Kui küsida, et kus ta selle sai, vastab ta: “Süsteemid!”. Ja on ise enda üle uhke.

Ohhoo. Kas ma juba mainisin, et tal on aastane laps? Temaga ta oluliselt ei tegele, vaid peab toredamaks oma sõpradega laaberdada.

Sellest, kas nad koos on, pole mina aru saanud. Ju siis see tüdruk nagu kuidagi loodab, lapse nimel ja nii. Juss aga paugutab seda, mida jumal talle ette söödab ja kes ta all lamama nõus on, nõnda nende suhtekene siis veerebki.

Mingil hullushool oli Kardo vanem vend Jussile laenu andnud. Kuna ta tahtis oma raha tagasi, küsis ta Kardolt, et ehk saab Kardo nii teha, et võtab Jussilt sularaha ja kannab siis ise Kaurile pangakontole rahhi. Kardo aga ei süvenenud eriti juttu, kandis aga vennnale raha üle ja taipas siis hiljem, et nüüd on tema selles lõksus, et Juss talle võlgu on.

See oli miljon aastat tagasi ja muidugi on ta pidevalt lubanud seda raha ära maksta. Naeruväärne oleks loota, et ta seda teinud on. Veel on ta raha võlgu oma emale. Kuna nende ema ütles, et kena oleks, kui inimene vähemalt KUIDAGI kodusesse majapidamisse panustaks, mitte ainult pereliikmetelt asju varastaks, siis leppisid nad kokku naeruväärselt väikse summa “elamiskuludeks”, mille Juss pidi tasuma enda palgapäeval.

Palgapäeval läks ta sõpradega Pärnusse jooma ja kulutas sendini ära kõik, mis ta saanud oli. Järgmine lubadus emale ja Kardole oli maksta võlg 10. augustil. Kui see päev käes oli juhtusin ma teda köögis nägema ja küsisin, et kas ta ehk midagi unustanud ei ole. Vastas, et kuna 10. oli laupäev, siis tuleb palk alles esmaspäeval.

Saabus esmaspäev. Jussi maja peal nähes pööras ta alati pea kõrvale nagu koer ja ignos kõiki, kellele raha andma pidi. Lõpuks pöördusin ma ta poole, et noh, ehk maksaks võla ära. Selle peale läks ta kurtma, et Kardo saadab oma rasedat naist võlgu sisse nõudma. Oiii juudas kui närvi ma läksin. Lendasin talle peale, et kui ta selline kuramuse valelik rott ei oleks, kes ei suuda iiial oma sõna pidada, siis ei peakski keegi talt midagi NÕUDMA.

See oli nüüd 10 päeva tagasi, sellest ajast saati ei ole Juss siia majja oma jalga tõstnud. Ei huvita teda see, et kas keegi on siin, et ema eest poes käia, või mingeid toimetusi teha. Ei huvita teda see, et ta kõikidele võlgu on.

Ükspäev läksin jumala närvi ja saatsin talle smsi, et maksku oma asjad ära, et kaua ta lolli mängib. Vastus: “Arvad, et oled ültse mingi boss vä? Mine bossa oma kodus!!!”. Jeah, no mida iganes. Võtsin siis absoluutselt kõik ta riided tema toast, pakkisin kokku ja saatsin smsi, et kui ta oma asju tahab, siis enne palun tasugu oma võlad. (Ma peaks vist inkassosse tööle minema:D). Ma eeldasin, et ta tuleb ikka kunagi koju ja kuna üsna sitt on elada ilma riieteta, et ehk ta siis mõtleb välja, kuidas oma asjad kinni maksta.

Aga ei. Ta saatis mulle smsi: “Koli välja, siis maksan”. Mina vastu: “Maksa ära, siis kolin.” Eeh, taidlesime, mis me taidlesime, aga ega ma nagunii eeldanud, et ta midagi ära maksaks. Mida sa selliselt varganäolt ja tolguselt ikka ootad, eksole?

Ühesõnaga, siia ta enam ei tule, ignob meid nagu põrgutuld. Saatis täna Kardole smsi, et ta ei pea midagi maksma, sest mina ju võtsin tema riided, mida olevat tal 150 euri väärtuses ja Kardo peaks nüüd neid kuskile turu peale müütama minema 😀

Teeb issand jumal ikka debiilikuid. Aga mida sa teed sellisega? Annad peksa? Aga mis siis paremaks läheb? Mind isiklikult ajab see nahhaalsus niiiii närvi. Tahab, varastab ema tagant. Tahab, varastab venna tagant. Ma olen kindel, et ta ootab, kuni me õismäele kolime, et siis saab rahulikult siia tagasi tulla. Mida ta aga ei tea, on see, et ta on oma vaese ema nii üle piiri ajanud, et ega tema ka teda enam siia tagasi ei taha. Kurat küll. Inimene ei suuda keskkooligi lõpetada(valetas muidugi pool aastat, et seal käib), tööl käia ei suuda, mitte midagi ta ei oska ega taha. Täiesti mõttetu isik siin ühiskonnas.

Täna jälle Kardoga arutasime seda teemat ja mina ütlesin talle, et ta on ikka mul liiga pehmeke, et laseb pähe istuda kergesti ja ei taha mingit konflikti. “Sellepärast ma endale alati kurja naist tahtnud olengi,” vaatas Kardo mind armastavat.

Voh, selline elu siis siin mail.

Edit: Võtsin jutu Jussi lapse emast maha, sest kuigi ka tema on tohutult ebameeldiv inimhing, siis tõesti ei olnud see postitus ju temale suunatud, vaid hoopis Jussile. Kindlasti ei mänginud selles rolli kirjavigadest kubisev kiri, mis ta Kardole saatis 😀