Eile ma otsustasin lõpuks, et enne kui tekib olukord, kus mulle enam teksapüksid jalga ei lähe, pean ma ennast sheivima. Ütlen kohe ära, et viimaseks korraks see ka arvatavasti jääb, sest see oli kõige suurem akrobaatiline number, mida ma pikka aega teinud olen.
Kujutage ette, kuidas te üritate kiigata üle millegi, mis on teie küljes kinni. Nagu näiteks mu ÜÜRATU kõht! Rabelesin ja keerutasin ja puhkisin ja lõpuks loobusin sellest, et ma midagi näha võiks ja hakkasin pimesi tegutsema.
Noh, kui ma lõpetasin, siis ma pidin rõõmuga nentima, et ma ei olnudki endale lahklihalõiget teinud ja kuskilt ei paistnud ka verd purskuvat ja…püksid lähevad nüüd jalga!
3 kommentaari
Ma otsustasin pärast viimast pimešeivi, et järgmine kord pistan terariista abikaasa kätte ja loodan, et ta nii palju sisse ei lõika, kui omal habe ajades.
Ma käisin pärast dekreeti jäämist sugaringis, et saaks rasedate vesiaeroobikasse minna ilma teisi ehmatamata 😀
Hahaha, see on naljakas, sest nii ongi! Varvaste lakkimisest näiteks olen loobunud ja ilmselt pean varsti ka küünetangid insener Keio kätte usaldama, et too mu kulliküüntega vaeva näeks 😀